B - b
baai
1)
godo; godo a ze.
bay.
2)
wan pei degi koosu putuputu.
baize (material).
baaierd
te hii soni dë fanjanfanjan.
chaos.
baak
wan faja ta lei sipi ka u de waka.
beacon.
baal
1)
wan gaan saku; di soni di dë a sö wan saku dendu.
bale.
2)
wan fasi de ta konda pampia fii sabi umëni pampia dë; 500 pampia pisi dë a wan 'baal'.
baan
wagi pasi; pasi.
road; course.
baanbreker
sëmbë di ta jabi pasi a wan köndë fu oto sëmbë sa go libi ala; sëmbë di feni wan hii njunjun fasi u du wan soni.
pioneer.
baanvak
wan pisi u talanwagi pasi.
section of track.
baar
1)
soni kuma bedi de ta tja suwakima.
stretcher; bier.
2)
di sëmbë ko njunjun a wan soni naso a wan kamian.
newcomer.
3)
langalanga pisi goutu nasö felu.
bar.
4)
seki wata.
wave.
baargeld
wan möni di i abi u sa paka wante.
ready money, cash.
baars
wan pei fisi.
perch, bass.
baat
di wini di i ta feni nëën.
profit.
baatzuchtig
langahati; an ta mëni di otowan fëën.
selfish.
babbelaar
fanhiama; lëgëdëma.
chatterbox, gossip.
babbelen
fan hia; lëgëdë.
chatter, babble.
baboe
wan akuli mujëë ta kiija mii da wan sëmbë.
nursemaid.
baby
piki mii a bobi.
baby.
bacchanaal
te de ta mbei piizii ta bebe dööngö tee pasa maaka.
bacchanal.
bacil
piki libilibi soni di sa da sëmbë siki.
bacillus.
bacon
hagu mbeti di de satu seeka dëë wan pei fasi.
bacon.
bacterie
piki libilibi soni di sa da sëmbë siki ma ja sa si ën ku wojo.
bacteria.
badpak
bisi de ta bisi ta wasi a wata.
bathing suit.
bagage
lai di i ta tja go a kamian; dee falisi fii.
luggage.
bagatel
wan soni de an ta a' fanöudu fëën gaanfa.
trifle.
baggeren
1)
diki pötöpötö puu a wan kamian.
dredge.
2)
waka a pötöpötö.
wade.
bajonet
wan pei dëkpë de ta buta a soni buka.
bayonet.
bakboord
töötö së u wan sipi te i dë a di sipi ta luku fesi.
port.
baken
soni de buta ta maaka kamian da dee sipi nasö u de opolani u de sa' naasë u de waka.
beacon, buoy.
baker
sëmbë di ta kiija njunjun pai mii.
drynurse.
bakerpraat
soni de ta taki di i ta si kuma botjitji fan, ja kë piki ën.
old wives tale.
bakkeleien
ta pëë ta katjakatja ta du soni ku de seei; ta fan ta toobi de seei.
tussle, scrap, bicker.
bakker
sëmbë di ta jasa bëëë.
baker.
bakkerij
kamian ka de ta jasa bëëë nasö kuku soni.
bakery.
bakkes
fesi kamian.
mug, face.
baksel
jasajasa soni u njan.
batch, baking.
baksteen
bë sitonu di de ta mbei wosu ku sitaati.
brick.
bakvis
1)
piki fisi u baka.
fried fish.
2)
mujëë mii u 14-17 jaa.
teenager.
2)
wan piizii ka de ta baja.
ball.
balanceren
hoi a pë; an hebi a wan së möön wan së.
balance.
baldadig
an a' tai hati a soni; fanjanfanjan.
disorderly, wanton.
baldakijn
koosu soni de seeka buta kuma wosu da wan heima nöö a ta sindo nëën basu.
canopy.
balein
lalau bonu; papai; pili.
whalebone, rib, spoke.
balie
1)
baiko maun; sikada maun.
railing.
2)
wanlö kuutu bakaa ta wooko makandi, ta wegi soni ta luku ambë a' leti ku ambë naa' leti u de da sitaafu.
bar.
3)
tubangi.
counter.
baliekluiver
malëngëma; wan sëmbë di ta hëngi a kamian, an kë du soni.
loafer, idler.
baljuw
wan pei siköutu, wan pei wookoma a kuutuwosu.
bailiff.
balken
di bai u wan buliki.
bray, bawl.
ballade
soni de mindi kuma kanda.
ballad.
ballast
soni de ta lai a sipi u di pada fëën sa kisi wata bunu.
ballast.
ballen
1)
pëë bali.
play ball.
2)
tai böö.
clench fist.
balling
te de jaka sëmbë puu nëën köndë manda go a oto köndë.
exile.
ballotage
te de toona sitëmi buta sëmbë.
election.
balsem
wan pei sumëë suti zalufu.
balm.
balsemen
te de seeka dëdë sinkii fu an poi.
enbalm.
balustrade
soni de mbei lontu gadii fu ja kai.
banisters, balustrade.
bamboe
pempe; bambusi; kpama.
bamboo.
bami
wan soni dee jampanesi ta mbei ta njan; bambi.
bami.
ban
1)
te de jaka i fii musu go fika a oto köndë.
2)
keiki sitaafu.
excommunication.
3)
wan soni de tuusi da wan sëmbë, kuma wisi.
spell.
banaal
an hei; a dë fëën nöö.
commonplace, banal.
banaan
bakuba u boi; baana.
banana.
2)
soni di ta hoi soni peeta.
3)
bëni.
band.
bandeloos
an ta piki sëmbë buka; a ta libi jajo libi.
lawless, licentious.
bandiet
hogilibisëmbë ta waka ta fufuu ta kii sëmbë.
bandit.
banen
mbei pasi; seeka pasi da wan soni o ko.
to clear, to pave a way.
bangmakerij
te de ta biinga u mbei i fëëë.
intimidation.
banjo
wan pei gitali lontulontu sö.
banjo.
bank
1)
bangi.
bench, seat.
2)
banku.
bank.
banket
1)
te wanlö sëmbë ko makandi ta njan wanlö hia njanjan.
banquet.
2)
wan pei kuku de mbei ku amanda.
almond pastry.
bankier
hedima u wan banku.
banker.
2)
wan pampia de mbei da i fii go tei möni a banku.
banknote.
bankrekening
kamian i abi a banku ta buta möni.
bank account.
bankroet
ja abi möni möön, ma i a bi paima u paka eti.
bankruptcy.
banneling
sëmbë di de kisi puu nëën köndë; sëmbë di de jaka puu a köndë.
exile.
Bantoe
wan pei Afiikan sëmbë.
Bantu.
bar
1)
söndö soni a sinkii.
bare.
2)
hedi fëën de puumapuuma seei gbengben gbeen söndö uwii.
bald.
3)
gaanfa.
severe; awfully.
4)
toonbangi ka i ta bai soni u bebe.
refreshment bar.
barak
wosu de mbei ufö, u du wan soni.
barrack; shed.
barbaar
goofu sëmbë söndö manini öfu sabi; hogi sëmbë.
barbarian.
barbier
di sëmbë di ta koti uwii da sëmbë.
barber.
baren
pai.
bear, give birth to.
bargoens
wan fan de ta fan di oto sëmbë an ta fusutan.
jargon.
bariton
gaan töngö; gaan töngö sëmbë.
baritone.
bark
wan pei boto.
barque.
barkas
wan pei boto ma an tapa dou a liba.
launch.
barok
wan fasi de bi ta tëmbë wosu pasa maaka a fesiten; wan fasi de bi ta mindi kanda a fesiten, di kanda ta piki a peipei fasi te a taanga u fusutan.
baroque.
barometer
wan mëti de ta maaka vëntu.
barometer.
baron
wan pei heima u köndë.
baron.
barricade
wan soni de buta tapa pasi te ja sa pasa.
barricade.
barriere
soni de tei ta tapa kamian fu otowan an sa dou.
barrier.
bars
an ta jabi buka fan ku sëmbë.
gruff, rough.
barst
latjalatja kamian.
crack.
bas
gaan töngö; wan gaan töngö gitali.
bass.
basalt
wan pei taangataanga sitonu.
basalt.
bascule
wan masini di ta wegi gaan hebi soni.
weighing machine.
baseren
de seti ën ku sö wan soni.
base on, found.
basis
goon u wan soni; di mama u wan wooko.
basis, base.
bas-relief
peentje de mbei ma de an mbei ën linzolinzo.
bas relief.
bassen
te dagu ta bai.
bark, bay.
bassin
baki u wasi sinkii; gbangban paabi.
basin.
bast
kakisa; pau kakisa.
rind, husk.
bastaard
wan mii di de pai söndö tata.
bastard.
bastion
wan kamian ka i ta tjubi fu sëmbë an feni i kii.
rampart.
baten
wini; dee wini dee i feni nëën.
avail, assets.
batig
di möni di fika da i.
credit.
batikken
pëndë koosu a wan fasi ku wata feifi.
make batik.
batist
wan pei koosu.
batiste.
bauxiet
bökisiti, di doti de ta mbei galimö.
bauxite.
baviaan
wan pei kwata sati labu wan, fesi fëën ta djei dagu.
baboon.
bazaar
wosu ka de ta sei soni.
bazaar.
bazelen
fan wisiwasi.
drivel, talk rot.
bazig
a kë pëë basi.
masterful, bossy.
bazin
mujëë u wan basi; di mujëë di abi di wosu; wan mujëë di lo' u pëë basi.
mistress.
bazuin
tutu de ta böö (toonpëti).
trumpet.
beambte
kantooma a lanti wooko.
official, officer.
bebloed
a mandja ku buuu.
bloodstained.
bed
1)
bedi; kamian u duumi.
2)
kamian u paandi soni; tumbu.
bed.
bedacht
pakisei fëën dë nëën.
mindful of.
bedachtzaam
an ta du soni ku hediwai, a ta pakisei ën a fesi ufö a go du ën.
cautious.
2)
a piki taa an kë.
decline.
bedeesd
a fëëë sëmbë; a ta libi bakabaka fasi; a a' tumisi sen.
timid, shy.
bedehuis
wosu ka i o go begi; keikiwosu.
house of worship.
bedelaar
wan sëmbë ta pidi sëmbë möni.
beggar.
bedelen
1)
ta pidi sëmbë möni.
beg.
2)
da dee pootima soni; da möni u wan soni musu hopo.
bestow, endow.
bedelven
tapa ku doti; bei.
bury, entomb.
bedenkelijk
a dë gaan soni; a dë u pakisei.
critical, serious.
bedenken
toona mëni soni; pakisei soni.
remember, consider.
bedevaart
wan waka joo waka fii go begi a sö wan kamian.
pilgrimage.
2)
di sëmbë di ta wooko ku di masini.
operator.
bedilal
djodja a sonima; hulusonima.
busybody; faultfinder.
bedillen
ta hogi ku sëmbë u dee soni a ta du; ta feni föutu a soni hibi juu; ta njan sëmbë a baka.
find fault with, harp at.
beding
soni di i musu du ufö i sa feni di soni di i kë.
condition.
bedoeen
wanlö pei Alabia sëmbë, de an a' tan kamian.
Bedouin.
bedoelen
mëni wan soni; kë du wan soni.
mean, intend.
bedoeling
di soni i kë du; di soni i mëni.
meaning, intention.
bedompt
a kendi, ventu an ta böö dë.
close, stuffy.
bedremmeld
a lasi fusutan u di soni; an sa' naasë faa tei.
confused, perplexed.
bedreven
a dë sabima u di wooko.
skilled, skilful.
2)
masikapei, fabiliki.
industry.
3)
wan pisi u di pëë.
act.
bedrijvig
a taanga; a a' peesa; an malëngë.
active, industrious.
bedroefd
a dë tjalitjali kusumikusumi.
sad, sorrowful.
beduiden
leti i a wan soni di ja fusutan; ta lei i soni; kë taki.
explain; indicate.
beduusd
a bigi da i te a mbei i lasi i seei.
taken aback.
bedwang
taihati.
restraint, control.
beeld
pobiki; wan soni kuma footoo u sëmbë ma de mbei ën ku potulöutu nasö de feifi ën.
image, portrait.
beeldenaar
wan soni kuma footoo u sëmbë de buta a möni pisi ufö a oto soni.
image.
beeltenis
wan soni de mbei kuma sö wan sëmbë; wan soni di mbei kuma sö wan soni.
image, effigy.
beemd
palalaa kamian ku ahun.
field, meadow.
2)
bonu.
bone.
beenachtig
a dë tjakaa te i ta si bonu fëën.
bony.
beer
1)
wan gaan bakaa köndë mbeti ta wogi ku sëmbë.
bear.
2)
womi pingo.
boar.
3)
kaka.
excrement.
beërven
a disëën da i ufö a dëdë.
inherit from.
beestachtig
a ta hogi pasa sëmbë; aan manini.
beastly, brutal.
beet
njan u sindeki, hansi, mbeti.
bite, sting.
beetje
pikisö.
a little, a bit.
bef
weti soni dee domini, afocati sö ta bisi a gangaa.
clerical collar.
begaafd
a a' köni a hedi dendu.
gifted.
begeerlijk
a de fa u kë; a ta njan i wojo.
desirable.
begeleiden
tja sëmbë go a kamian; heepi sëmbë a soni.
accompany.
begiftigen
da sëmbë taku soni a bebe.
endow, present.
begijn
wan mujëë sëmbë u wan masikapei ta du Gadu wooko; wan pei baja.
beguine.
begin
di seti u wan soni; bigi.
beginning, start.
beginner
sëmbë di seti u du wan soni.
beginner, novice.
beginsel
di seti u wan soni; wan wëti ku ën joo seti.
principle.
begrenzing
maaka de buta di ja musu pasa.
limitation, boundary.
begrip
wan mëni; pakisei.
idea, notion.
begroeid
ko kapëë; a göö uwii.
overgrown.
begroten
pakisei soni wegi luku un mëni ku un bigi.
estimate.
behaagziek
a ta tuwë sinkii fu di otowan musu mëni ën nöömö.
coquettish.
behaagzucht
te a ta tuwë sinkii fu di otowan musu mëni ën.
coquetry.
behalve
boiti; an dë a dendu.
except.
2)
ta wooko ku ën; ta libi ku ën.
use.
behangen
palaki pampia a wosu dendu.
paper a room.
behangsel
pampia de ta palaki a wosu dendu faa hanse.
wallpaper.
beheersen
tii; hoi faa du kuma fa i kë.
rule, govern.
behept
di toobi dë ku ën nöömö, an ta kaba möönsö.
afflicted with.
behoeden
1)
tapa fu wogi an sa dou nëën.
protect.
1)
seeka faan poi.
preserve.
behoedzaam
an ta du soni ku hesihati.
prudent, wary.
2)
a dë fu so wan sëmbë.
belong to.
behoud
di fa de ta seekëën fu an kaba a sösö; hoi wan soni bunu.
preservation, maintenance.
behouden
ta hoi soni; ta tjubi soni; a dë tjubitjubi, soni an sa miti ën.
keep, retain.
behoudend
a ta luku soni fini ufö a o tei ën; a kë fika ku dee awoo wan.
conservative.
behoudens
boiti dee di dë; di dë an dë a dendu.
except for.
behuild
i sa si nëën fesi taa a bi ta këë.
tearstained.
behuisd
a abi wosu; the fa wosu fëën dë.
housed.
beiaard
wanlö genge de ta naki ta pëë.
chimes.
beiaardier
sëmbë di ta pëë dee genge de kai 'beiaard'.
carrillon player.
beiden
ta luku ufö.
bide one's time.
Beieren
wan pisi u Duitsland.
Bavaria.
beieren
te di oloisi nasö genge ta naki.
chime.
beige
wan pei weti, ma an dë faan.
beige.
beits
veni.
stain, wood dye.
bek
mbeti nasö fou buka.
mouth, bill.
bekappen
tai wosu; buta senki a wosu.
roof.
bekend
hii mundu sabi ën.
wellknown.
bekende
sëmbë di i sabi.
acquaintance.
bekendheid
di fa sëmbë sabi ën; di në di i abi a lanti.
reputation.
bekendmaken
taki soni be lanti jei; bai basia.
announce.
bekennen
mbei sëmbë ko sabi taa sö wan soni i du.
confess, avow.
bekentenis
te i ta piki taa sö wan soni i bi du tuu.
confession, admission.
beker
1)
kan u bebe soni.
2)
goutu nasö soofu gaasi de ta fia du soni fëën hedi.
cup.
bekeuren
te de manda i go a siköutu u wan soni i du hedi.
to summon.
bekeuring
wan möni i musu paka u di i booko wan wëti.
fine.
bekijken
ta wegi ta luku; ta suku wan soni fini.
look at, examine.
2)
sëmbë asakpaa ku ën gogo tuu.
pelvis.
3)
wanlö felu soni de ta naki makandi a pëë dendu.
cymbal.
2)
poi sëmbë në.
besmirch.
beklag
soni i kuutu a buka.
complaint.
beklagen
fii tjali u sëmbë nasö soni.
pity.
beklant
sëmbë ta ko hia nëën wënkë.
well-patronized.
2)
da sëmbë taki a wan soni liba.
invest.
beklemd
an dë fëlëi; a dë fukafuka.
oppressed.
beklinken
naki gaasi kpëin da wan soni.
drink to.
bekneld
a peka gingi, an sa buli.
jammed.
beknopt
de taki ën a wan sati fasi.
brief, concise.
bekogelen
hiti hia soni da sëmbë nasö mbeti.
pelt.
2)
toona feni soni.
recover.
3)
kai ku ën.
become.
bekomst
i wei fëën, ja a' peesa ku ën möön.
fed up.
bekonkelen
ta boi köni fa fii du wan soni.
scheme, plot.
bekoorlijk
a ta suti da i te a ta hai i ko nëën.
charming, enchanting.
bekoren
a ta suti da i te a ta hai i ko nëën.
charm, enchant.
bekorten
koti wan soni mbei a ko möön sati.
shorten.
bekrompen
1)
an kë tei njunjun soni.
narrowminded.
2)
di kamian an bigi tjika.
narrow.
bekronen
buta könu kaapusa a sëmbë hedi fu di a dë könu; da paima; da hei.
crown.
bekroning
wan hei di i kisi.
award; pinnacle.
bekruipen
ko saapisaapi tjubitjubi.
steal upon.
beladen
lai soni a wan sëmbë nasö mbeti liba.
load, burden.
belagen
watji sëmbë u du wogi ku ën.
waylay; threaten.
belang
wan soni di sa tja wini ko; wan heepi.
advantage.
belangstelling
di piizii i abi u wan soni; di fa i a' toobi ku ën.
interest.
belasteren
pii wan sëmbë kosi; njan sëmbë a baka.
slander, defame.
belasting
1)
lanti möni di i ta paka.
taxation.
2)
lai di a ta tjai.
load.
beledigen
kosi sëmbë; saanti sëmbë.
insult, offend.
beleg
1)
soni i ta lobi a bëëë ta njan.
sandwich spread.
2)
te felantima lontu di köndë buta a djegi.
siege.
belegen
a gaandi wan piki wan.
matured.
belegeren
te sodati lontu wan kamian buta a djegi.
besiege.
2)
ko makandi u du wan soni.
convene.
3)
buta a banku; buta de faa göö da i.
intrest.
belegsel
soni di i nama ta bisi wan soni.
trimmings.
beleid
di fa i ta tii di soni.
policy.
belemmeren
biinga u tapa pasi fu de an sa du ën.
hamper, impede.
belenen
te i sei soni fii fu nöutu hedi, nöö te i feni möni möön nöö i toona paka tei ën baka.
pawn.
2)
wan soni ta biinga u tapa i a di soni i kë du.
hindrance.
beletsel
soni ta tapa wan soni fu an pasa.
obstacle.
belezen
a lesi sömëni soni te a ko sabi soni te a hia.
wellread.
Belg
sëmbë di ta libi a di köndë de kai Belgie.
Belgien.
België
wan köndë a di së u Holanzi köndë.
Belgium.
belhamel
1)
womi sikapu ku genge taitai nëën gangaa zëngë, hën ta waka a fesi u dee otowan.
bellwether.
2)
di basi u dee otowan ta du wogi.
ringleader.
belichamen
a tei sinkii fii musu sa si ën.
embody.
believen
a kai ku i tee i ta wai dëën.
please.
belijden
piki taa sö i du wan soni tuu.
confess.
belijdenis
te i piki taa sö i bi du tuu; te i piki taa i dë a wan soni.
confession, confirmation.
belladonna
wan pei uwii, ee i njan mën a sa kii i ma de ta mbei deesi ku ën.
belladonna.
2)
tëlëfon sëmbë.
ring, call up.
bellettrie
dee soni de mindi sikifi di suti u lesi.
belles-lettres.
belonen
paka paima; da sëmbë soni u wan soni a bi du.
pay, reward.
beloop
di pasi di a tei.
course, way.
belt
kamian ka de ta tuwë sundju (dotiipi).
dump.
belust
a këën poi; a dë nëën gaanfa.
eager.
bemantelen
taki soni a wan pei fasi fu de an fusutan; taki soni naa o nasi; tapa soni ta tjubi.
veil.
bemesten
buta mësi a di goon.
fertilize.
bemiddelaar
di sëmbë ta fan da i ku sëmbë; mindima.
mediator.
bemiddelen
go fan ku wan sëmbë da di oto sëmbë.
mediate.
bemind
a dë lobi sëmbë fii.
beloved.
bemoeien
1)
hulu sëmbë a soni fëën.
meddle.
2)
heepi sëmbë a soni fëën.
intervene.
bemorsen
ta nasi ën ta sundju.
dirty, soil.
ben
manda u buta fisi ku fuuta.
fish basket.
benadelen
du wogiwogi ku wan sëmbë.
harm, injure.
benaming
te de da wan soni nasö wan sëmbë në.
appellation.
benard
fuka (ten); wogi (ten).
hard times.
bende
wanlö sëmbë ta du (wogi) makandi.
gang; troop.
benen
a mbei ku bonu.
bone.
benepen
1)
soni seei an ta kai ku ën möönsö.
petty.
2)
söndö kaakiti.
puny.
Bengaals
wan köndë a di së u Indië.
Bengal.
bengel
1)
hogihogi mii.
naughty boy.
2)
genge.
bell.
2)
ta doodo nango tako.
dangle.
benieuwd
i kë sabi soni fëën poi.
curious.
benig
a dë tjakaa te i ta si bonu fëën.
bony.
benoemen
buta wan sëmbë a wan wooko.
to appoint.
benul
wan pakisei a abi nëën hedi dendu.
notion.
benvloeden
di kaakiti fëën ta tjëën go nëën së.
influence.
beoefenaar
wan sëmbë di ta du wan soni.
practitioner.
beogen
biinga fii feni sö wan soni.
aim at.
beoordelen
taki ee a bunu ee an bunu; kuutu.
judge, criticize.
bepaald
sö wan soni, sö wan sëmbë.
definite, specific.
bepalen
buta taa sö wan soni.
determine.
bepaling
1)
te de ta puu soni finifini fii fusutan.
definition.
2)
wan u dee pisi u di soni de sikifi buta.
clause.
3)
wëti de buta.
rule.
beperken
buta wëti a soni; buta maaka a soni.
limit, restrict.
beperkt
1)
a a' wëti; a a' maaka.
limited.
2)
a fitja.
narrow.
bepraten
ta fan a wan soni liba.
discuss.
beproefd
de poobëën luku kaa si taa a bunu.
tried, approved.
beproeving
wan sitaafu di i musu ta tja.
trial, affliction.
beraad
te i ta pakisei soni ta wegi ta luku nango ta ko.
deliberation.
beraden, zich
pakisei soni; ta pakisei wan soni nöömö unfa a dë.
think over, deliberate.
beramen
boi köni fa de o du wan soni.
devise, plan.
berde
wan taki i tja ko a fesi.
a point to discuss.
beredeneren
taki finifini fa i feni wan soni; fia a wan soni liba.
argue, reason out.
bereiden
seeka soni; mbei soni.
prepare, make.
bereik
ka a sa dou.
reach, range.
bereisd
de ta waka nëën hia; a waka hia.
much traveled.
bereizen
waka go a kamaian.
visit, voyage.
berekening
di soni di i feni di i wegi di soni luku.
calculation.
berg
gaan hei kuun.
mountain.
bergen
tjubi; tjubi soni.
store.
bergketen
wanlö hia kununu bandja ku bandja.
mountain chain.
bergplaats
di kamian ka i ta tjubi soni.
storeroom.
bericht
buka; busikopu.
news, message.
berichten
konda wan soni fu de sabi.
inform, report.
berin
di mujëë wan u di mbeti de kai 'beer'.
she-bear.
berispen
gandji da sëmbë u wan soni di a du; buta soni a sëmbë hedi.
rebuke, blame.
berk
wan pei pau u bakaa köndë.
birch tree.
Berlijn
wan gaan foto u Duitsland.
Berlin.
berm
pasi bandja ka di ahun ta dë.
side of the path.
beroep
di wooko di i ta wooko fu kisi möni.
occupation.
beroerd
tjalitjali; penapena; dë ku gaan fuka.
miserable, wretched.
2)
poi pakisei u sëmbë.
disturb.
beroerte
soni ko nëën te an sabi ën seei.
fit, stroke.
berooid
a dë söndö möni, söndö sëmbë; möfina.
penniless, destitute.
berookt
de dëë ën a faja liba.
smoked.
berouw
te tjali kisi i u wan soni di i bi du i ko fii taa ja du bunu.
repentance.
beroven
fufuu; kisi wan sëmbë tei soni fëën ku taanga.
rob.
berucht
de sabi ën u na bumbuu sëmbë.
notorious.
berustend
i dë fii nöö, i sa' taa heepi an dë.
resigned.
berusting
te i ta tei soni fu di i musu.
resignation.
bes
1)
pau njunjun ku wanlö pikipiki sii; pikipiki pau njanjan.
berry, currant.
2)
wan gaandi mujëë.
old woman.
3)
wan u dee piki maaka de ta sikifi buta a pampia fii sabi unfa di pëë musu piki.
music note.
beschaafd
a dë maninima; a ko leima.
educated, wellbred.
2)
heepi wan sëmbë fa a ko sëmbë fasi.
civilize.
bescheiden
an a' gaan womi fasi; a a' saka fasi.
humble.
beschermeling
wan sëmbë di i tei ta heepi faa ko a fesi a di soni di a kë du.
protege.
beschermen
tapa fu wogi an ko nëën; tjubi da hogi.
protect.
beschilderen
teeken soni nëën liba; feifi nëën liba.
decorate.
beschoeien
ta lai sitonu nasö paanga a di wata bandja fu di wata an musu wö di doti buka go möön; mbei ko möön taanga.
fortify.
beschot
soni de paati di kamian kambakamba.
partition.
beschrijven
de sikifi nëën kaa; sikifi soni fëën.
written on.
besef
wan mëni di ko a i.
notion, idea.
besje
gaandi mujëë.
old woman.
2)
buta susu da hasi.
shoe (a horse).
3)
tei kamian.
take up space.
4)
bisi ën.
decorate.
beslag
1)
tei paima a sëmbë.
take payment.
2)
bisi u soni.
decoration.
3)
soni de mökisi u de mbei goma.
batter.
4)
susu de buta da hasi.
horse shoes.
beslist
tuutuu; i dë seiki fëën.
certainly.
beslommering
di soni ta toobi i; booko hedi a soni.
care, worry.
2)
i buta taa sö joo du.
resolved.
besluipen
nango a wan soni saapisaapi; ta puu na a köni futu nango a wan soni.
creep up on.
besluit
di soni di de pakisei te de kaba buta taa sö a dë.
conclusion.
besmetten
paaja soni di sa tja siki ko.
infect, contaminate.
besnijden
koti puu.
carve, whittle, circumcise.
bespelen
pëë gitali, tutu, amonika, dee soni dë.
play instrument.
bespeuren
mëni wan soni; ko sabi wan soni.
notice, discover.
bespioneren
luku sëmbë tjubi fasi u du ku ën; watji.
spy upon.
bespoedigen
du wan soni hesi möön fa i bi du ën.
accelerate.
bespreken
1)
ta taki ën nango ta ko.
speak about.
2)
buta i në da wan soni.
book [seats].
bessengelei
sjem; pau njanjan de boi ku suki fii lobi a bëëë.
currant jelly.
best
1)
di möön bunu wan.
best.
2)
bunu.
excellent.
bestek
1)
kujëë, faka, tjökö i ta njan a tafa.
cutlery.
2)
di fa i o mbei wan soni.
specification, estimate.
3)
di bigi u soni; di baai u soni.
dimensions.
4)
kamian fii buta soni.
space.
besteller
1)
di sëmbë di ta tja soni ko da i di i bi manda tei.
delivery man.
2)
di sëmbë di manda tei soni a oto kamian.
costumer.
bestelwagen
wagi di ta tja soni ko da i di i bi bai.
delivery van.
bestemmen
a buta fu wan soni o pasa.
destine, intend.
bestendig
an ta poi; an ta tooka.
durable; stable.
besterven
dëdë, ma na tuutuu dëdë, kuma ömi ta dëdë ku di wooko akiö.
die, but not literally.
bestoken
de ta kunutu a hii së ta ko a i.
harrassed.
bestraten
mbei wagi pasi ku sima ku taa ku tjatja.
pave.
bestuur
dee sëmbë dee ta tii di köndë.
government.
bestuurder
di sëmbë di ta tii; di sëmbë di ta wooko ku wan masini soni.
operator; administrator.
betamen
kai ku ën; fiti ën.
become [a person].
2)
apaiti; an dë wan sösö sinkii sëmbë.
importance; distinction.
2)
a ko bunu.
better.
beteren
ko bëtë; ko bunu.
become better.
beteugelen
tapa soni; hoi i seei fu ja du wan soni.
check, curb.
beteuterd
an dë ku fusutan a di mindi; a lasi ën seei.
embarrassed, perplexed.
betogen
lei sëmbë wan soni fa a dë; du soni wajawaja fu de feni andi de kë.
demonstrate.
betoging
te de lei i wan soni fii luku fusutan; te de du soni wajawaja fu de feni di soni di de kë.
demonstration.
betonen
1)
kai di pisi dë möön taanga.
accent.
2)
lei sëmbë soni fu de si.
show.
betoveren
siba; tofu wan soni.
cast a spell on.
2)
a ta mbei i lobi ën te ja sa disëën.
fascinate.
betraand
i sa si nëën fesi taa a bi ta këë, nasö a o këë.
tearstained; tearful.
betrachten
du nöömö; biinga da.
exercise, practise.
betreden
waka ku futu nëën liba.
betreden.
betrekkelijk
an dë sö nöömö, a ta tooka te a nama a wan oto soni.
relative, comparative.
2)
wöluku dë hia.
cloudy.
betten
nama watawata soni a soni; wasi wan soni.
dab, bathe.
betweter
sëmbë di ta mbei taa a sabi hii soni möön bëtë.
know-it-all.
betwisten
buja; biinga u puu sëmbë a di fa a ta pakisei u wan soni.
dispute, challenge.
beugel
1)
söötö u soni.
clasp.
2)
këti pisi.
link.
3)
soni fii buta futu te i ta lëi a hasi liba.
stirrup.
beuk
1)
wan pei pau.
beech.
2)
dendu kamian u keekiwosu.
nave.
2)
a mbei ku di pau de kai 'beuk'.
beech.
beul
1)
kiisëmbëma a dunguwosu.
executioner.
2)
hogihogi sëmbë, an ta si piki wan fëën seei a wojo.
bully.
beunhaas
sëmbë di na fusutan hën wooko bunu.
dabbler.
beunhazen
a ta wooko ma na ku fusutan.
dabble.
2)
kisi soni.
receive.
beurs
1)
a lepi te poi.
ripe-rotten.
2)
pootu möni.
purse.
3)
sonisoni de hopo a wan kamian fii ko ta luku ta pëë; könufujai.
fair.
4)
di fa di möni ta booko a di mindi.
exchange.
beuzelen
fan botjitji fan; du wisiwasi soni.
trifle.
bevallen
1)
ta suti da i; a kai ku i.
please.
2)
pai miii.
give birth.
bevallig
1)
a dë u lobi.
charming, comely.
2)
a ta tja ën seei bunu a di fa a ta waka.
graceful.
bevangen
te a ta wini fu di a taanga möön i; a möön i, ja sa tjëën möön.
overcome.
2)
an taanga u fusutan.
intelligible.
2)
ta fusutan.
comprehend.
bevel
soni i manda sëmbë faa du.
order, command.
bevelen
manda wan sëmbë u du wan soni.
order, command.
beven
tëëmë.
tremble, shake.
bever
wan mbeti u bakaa köndë ta koti pau ku tanda kuma awaapuja.
beaver.
2)
buta a lanti.
install.
3)
piki taa sö a dë.
confirm.
bevinden
ko si taa sö wan soni dë.
find out.
bevitten
buta ku sëmbë nöömö; ta guunjan.
harp at, find fault with.
bevlekken
sundju soni; mandja soni.
soil, blot.
bevlieging
wan soni i kë a di mindi.
caprice, fancy.
bevloeien
tja wata go munjan goon fu soni sa nasi nëën.
irrigate.
bevoegd
a sabi u du ën; a dë a pasi fu sa du di soni.
qualified, competent.
bevolkt
di kamian dë ku sëmbë.
populated.
2)
tja heepi.
benefit.
bevredigen
kötö sëmbë hati; da wai hati.
appease, satisfy.
bevreemden
te fii si a dou a i ma ja bi mëni ën.
surprise.
bevriend
[de dë] mati.
[they are] friends.
bevrijden
puu a wan soni di bi sitaafu ën; lusu puu.
free.
2)
pakisei ën sö.
expect.
bevroren
a ko ëisi; a dë ku ëisi.
frozen.
bevuilen
ta nasi ën; ta sundju ën.
soil, dirty.
bewaarder
sëmbë di ta sölugu u wan soni da i; di sëmbë di ta hoi wakiti a di wosu.
keeper.
bewaren
hoi soni; seeka wan soni bunu faan poi.
keep, preserve.
beweging
di buli u wan soni; te wan soni ko ta paaja.
motion, movement.
beweren
taki taa sö a dë.
assert, claim.
2)
fan ku wan sëmbë te i wini ën.
convince.
3)
wooko ku kë; toona wooko ën.
work with; work over.
bewijs
di soni di i o lei sëmbë fu de si taa di soni di i taki dë tuutuu soni.
proof.
bewimpelen
bisi tooka soni fu de an sabi i.
disguise.
bewind
di tii u köndë.
government.
bewogen
ta fii makandi ku sëmbë a soni.
moved.
bewolken
a tapa ku bungi; a ko bundjibundji.
become cloudy.
bewolkt
wöluku dë nëën hia.
clouded.
bewonderaar
di sëmbë a ta foondo; di sëmbë di a bigi da.
admirer.
bewoner
sëmbë di ta libi dë.
inhabitant.
bewust
ja faau; i dë ku sabi.
conscious.
bezadigd
1)
a dë pii, soni an ta toobi ën poi.
calm, steady.
2)
an wogi poi.
moderate.
bezet
1)
a dë ku sëmbë kaa; sëmbë abi ën kaa; a fuu.
occupied.
2)
a ta du soni kaa; a a' soni hia u du.
busy.
bezeten
gadu kisi ën; soni dë nëën liba.
possessed by a demon; absessed by.
bezetten
tei di kamian dë ko fii.
occupy.
bezichtigen
luku fa a dë; luku ee a dë bunu.
view, inspect.
bezield
da sëmbë hati faa kë du wan soni.
inspired, animated.
bezielen
te de mbei i ko dë wekiweki a wan soni.
inspire.
bezig
a dë a wan wooko; a a' soni u du kaa.
busy.
2)
tooka pakisei.
re-think.
bezit
wan soni di i abi.
possession.
bezitter
di sëmbë di abi di soni.
owner.
bezoek
te i go haika wan sëmbë.
visit.
bezoeken
go a wan sëmbë go haikëën; go nëën.
visit, attend.
bezoldigen
paka ën möni u di wooko di a ta du.
pay salary.
bezorgd
1)
hati fëën an ta kisi goon; a a' bookohedi a soni.
anxious.
2)
a ta kisi sölugu.
provided for.
bezorgen
tja soni go da wan sëmbë; mbei moiti te i feni ën.
deliver, procure.
bezwaar
wan soni ta toobi.
difficulty.
bezwijken
a wei, an sa du na wan wojo soni möön.
collapse, give way.
bibliografie
dee bukubuku dee ta taki u di soni.
bibliography.
bibliothecaris
wan sëmbë di abi taki u dee buku a wan 'bibliotheek'.
librarian.
biceps
di liba maun fii te i tai böö taanga.
biceps.
biecht
taki di soni di i du na bunu.
confession.
bieden
tëndë soni da sëmbë.
offer.
bies
1)
wan uwii a lio bandja.
bulrush.
2)
lenti u soni.
piping, border.
biet
wan bë goon njanjan de ta njan.
beet.
2)
a i; zuntu ku i.
by, near.
bijbaantje
wan piki wooko i ta wooko a së.
sideline.
bijbedoeling
köni a ta pëë fa a feni wan soni.
hidden motive.
bijblad
pampia di de buta a dendu u dee otowan.
supplement.
bijblijven
1)
fika a i hedi.
stick in the memomory.
2)
ta dë makandi ku dee otowan.
keep up with.
2)
mbei a kisi ën seei baka.
bring to.
bijdehand
a köni; a köni u sa' soni.
smart, bright.
bijdrage
peesenti; möni i da; soni i seei da u di wooko musu go a fesi.
contribution.
bijeen
ko a wan; makandi.
together.
2)
ko makandi.
meeting.
bijenkorf
höni wosu ka dee höni ta mbei höniwata.
beehive.
bijenwas
di kookokooko soni ka di höniwata ta dë.
beeswax.
bijgebouw
wan wosu i hai a di otowan bandja.
annex.
bijgeloof
wan soso soni de ta biibi.
superstition.
bijgenaamd
piki në fëën da.... sëkëti në fëën da....
nicknamed.
bijgerecht
dee soni i ta njan ku alisi ku gbamba.
side-dish.
bijhouden
ja ta fika nëën baka.
keep up with.
bijkantoor
wan kantoo u di masikapei a wan oto kamian.
branch office.
2)
an dë gaan soni.
inessential.
bijlage
wan pampia di de buta go a di otowan; wanlö oto soni de sikifi buta u nama ku di buku.
appendix.
bijleggen
1)
buta ko a dendu möön.
contribute.
2)
seeka.
make up.
bijna
a fika piki.
almost.
bijnaam
piki në; sëkëti në.
nickname.
bijpad
pasi kumutu a di gaan pasi; wan pasi di go kai a di gaan pasi.
bypath.
bijslag
wan möni de buta a di möni fii liba.
extra allowance.
bijstaan
dë ku wan sëmbë ta heepi ën.
assist.
bijstand
wan soni u heepi i.
assistance.
bijstelling
wan fasi i o taki soni fu de fusutan möön fini; te i taa `Nöngötjëë, di mii u Anasi' nöö 'di mii u Anasi' da di bijstelling.
apposition.
bijster
1)
i lasi ën; ja sabi ën möön.
lost.
2)
gaanfa.
extremely.
2)
baaku a di ëisi.
opening in ice.
bijten
njan (kuma te dagu njan sëmbë).
bite.
2)
de taki ën faa hati sëmbë.
grierous, sarcastic.
bijv.
kumafa a dë aki sö.
for example.
bijval
di soni de du fii si taa de wai ku i; te de naki maun fu di de ta wai ku wan soni.
approval, applause.
bijvoeglijk
wan wöutu pisi i ta taki fu fa wan soni dë, kuma te i taki 'hanse womi', nöö 'hanse' da di bijvoeglijk.
adjective.
bijwerk
piki wooko i ta du a di wooko fii liba.
part-time job.
bijwijlen
so juu; wanwan pasi.
once in a while.
bijwoord
dee wöutu pisi ta lei i umfa, nasö un juu, nasö unsë; kuma 'saapisaapi', 'jeside', 'aki'.
adverb.
bijzaak
wan soni di an dë gaan soni a dendu.
side issue.
bijzetten
buta a liba möön; buta nëën bandja.
place.
bijziend
an sa si soni a longi; an ta mëni amanjan; an ta mëni bakaten.
shortsighted.
bijzijn
di fa wan soni nasö sëmbë dë a wan kamian.
presence.
bijzonder
an dë hiniwan daka soni.
unusually.
bikkel
mindi u finga.
knucklebone.
bikken
1)
kwei puu.
chip away.
2)
kaabu.
scrape.
3)
njan.
eat.
bil
wan së gogo.
buttock.
biljart
wan bali de ta pëë a tafa liba ku pau, de ta pëën u möni.
billiards.
2)
pampia möni.
bill (money).
biljoen
mëliön toon mëliön.
billion, [Am.] trillion.
billijk
a dë a pasi; a fiti sö.
fair, reasonable, just, moderate.
binnenband
di dendu banti u di baisigi.
inner tube.
binnenland
dendu së u köndë; matu köndë.
interior.
binnenvetter
wan sëmbë de an ta si taa a sabi soni ma da a köni.
a person who is smarter than he appears.
binocle
haiko u luku soni a longi.
binoculars.
biografie
wan buku de mbei u fa sö wan sëmbë libi bi dë.
biography.
biologie
lei u mbeti, libi sëmbë, uwii ku dee oto libilibi soni.
biology.
bioloog
di sëmbë di ta lei soni u mbeti, uwii ku dee oto libilibi soni.
biologist.
bisdom
ka di hedima u keiki de kai 'bisschop' ta tii.
diocese.
bit
felu soni de ta buta a hasi buka fu tii ën.
bit.
bits
a a' saanti fa; a hogi.
cantankerous.
bivak
sodati kampu.
bivouac.
bizar
a foondo; a taku; a wogi gaanfa.
bizarre, grotesque.
bizon
wan pei Ameekan köndë kau ma de an ta kijëën.
bison.
blaam
kosi; buta nëën hedi.
censure, blame.
blaar
boosi, a dë kuma te faja tjuma i.
blister.
blaas
1)
baasi u bëë dendu.
bladder.
2)
pululu.
bubble.
blaaskaak
wan sëmbë ta mbei taa a sabi soni poi.
know-it-all.
blad
1)
uwii u pau.
leaf.
2)
pampia pisi.
sheet of paper.
3)
kolanti.
newspaper.
4)
paatu.
tray.
bladderen
baasi ta kumutu a i sinkii.
blister.
blaken
1)
dë nëën gaanfa; ta du taanga.
be very enthusiastic.
2)
sëndë taanga.
shine.
2)
de an sikifi soni nëën eti.
blank.
blank
weti; bakaa.
white.
blanketsel
soni de ta lobi a fesi fu fesi fii tooka.
make-up.
blas
an a' toobi ku soni.
blas.
blauw
gaangadu guuun.
blue.
blauwkous
wan mujëë di sabi soni hia; wan mujëë ta mbei kuma a sabi hii soni.
bluestocking.
blazer
wan sati jasi de ta bisi.
blazer.
blazoen
wapu; di nöbu u di sëmbë.
blazon.
bleek
an dë bunu, a weti poi.
pale.
bleken
mbei ko weti; puu pëndë nëën.
bleach.
bles
1)
wan weti pëndë a hasi mindi fesi.
blaze.
2)
di hasi di abi sö wan maaka.
blazed horse.
blesseren
a hati i; a koti i mbei kaasikaasi a i sinkii.
injure, wound.
bleu
1)
a a' tumisi sen.
timid.
2)
gaangadu guuun.
light blue.
bliek
wan pei fisi.
white bream, sprat.
blij
waiwai.
glad, happy.
blijk
soni di mbei i ta mëni sö wan soni.
mark of evidence.
2)
dë kuma.
appear.
blijspel
wan pëë de ta pëë fii lafu.
comedy.
blik
1)
luku soni.
look, glance.
2)
beenki.
tin can.
blikken
de mbei ën ku beenki.
canned.
bliksem
gaangadu koti faja.
lightning.
blikslager
sëmbë ta mbei soni ku beenki.
tinsmith.
blind
1)
soni u tapa limbo.
shutter.
2)
bookowojo.
blind.
blinddoeken
te de tai ju wojo fu ja sa si soni.
to blindfold.
blinde
bookowojoma.
blind man.
blindedarm
soni ta nama a i tiipa, wanwan pasi a ta da sëmbë gaan siki, ee de an koti i joo dëdë.
appendix.
blinderen
tapa soni fu de an sa suti go a dendu.
armour.
blinken
sëndë njëinjëin.
shine, glitter.
blinkerd
weti sandu, hei wan, ka di ventu tjëën go a wan hipi.
white dune.
blo
a a' sen tumisi.
bashful.
blocnote
pampia i ta sikifi soni ufö.
scratch pod.
bloedbad
te de kii sëmbë hia.
blood bath.
bloedgeld
möni di ja wooko a wan bunu fasi.
blood money.
bloedzweer
piki baau kamian a i sinkii ka di buuu zunta.
blood blister.
2)
a nango a fesi.
flourish.
2)
boon.
flour.
bloemblad
uwii u wan pau di ta buta folo.
petal.
bloembol
goon njanjan di ta buta folo.
flower bulb.
bloemig
an kaba finu, a dë budubudu.
floury, mealy.
bloemist
wan sëmbë ta sei folo da sëmbë.
florist.
bloemkool
pei kolo di mbei kuma folo.
cauliflower.
bloemlezing
te de tja dee möön waiti soni de sikifi ko buta a wan buku.
anthology.
blok
1)
wan pisi soni di a' fö së.
block.
2)
pau pisi.
log.
blokkade
tapa pasi da sëmbë ta tja dee sipi; tapa u kamian fu ja sa go du di soni di i kë.
blockade.
blokken
lei taanga a siköu.
study hard.
blokkeren
te de tapa wan lampeesi fu sipi an sa ko dë; te de an ta paka di möni a di mindi möön.
blockade, freeze.
blond
a kooko ma na gaanfa.
blond.
blondine
wan mujëë di uwii fëën dë kuma kookokooko sö.
fair-haired lady.
bloot
söndö soni a sinkii.
bare.
blos
di bëbë u bandja jesi.
blush.
blozen
te i kisi di bëbë u bandja jesi.
blush.
blut
a kai a pena.
broke.
bluts
kamian ka a zin.
dent.
boa
1)
gaan tatai, vodu, dee lö sindeki ta peeta soni kii.
boa constrictor.
2)
mbeti kakisa mujëë ta bisi a gangaa.
fur collar.
bobbelig
a ta fundu ta hei ta fundu ta hei.
lumpy, bumpy.
bobslee
wan pei wagi de ta lëi a ëisi a bakaa köndë.
bobsled.
bochel
booko baka sëmbë.
hunchback.
bocht
1)
bendibendi kamian.
turn.
2)
sundju lai.
rubbish.
bod
soni i ta tëndë da sëmbë.
bid, offer.
bode
tjabukama.
messenger.
bodem
goonbasu; goon.
bottom.
Boeddha
wan gadu de ta begi a di së fu Akuli köndë.
Buddha.
boedel
wosu, goon, wënkë, hii soni di i abi.
estate.
boef
wan sëmbë ta du soni ku kë; wogisëmbëma.
knave, scoundrel.
boeg
sipi hedi.
bow of ship.
boei
1)
wan soni de ta buta a wata kuma maaka fii sabi ka fii waka.
buoy.
2)
wan soni de o tuwë da i u puu i fu ja dëdë a wata.
life bouy.
3)
wan soni de ta söötö sëmbë a maun ku futu a dunguwosu; bui, keti.
shackles.
boeien
1)
söötö maun ku futu u sëmbë; bui.
shackle.
2)
boi pakisei a wan soni.
plan, devise.
boekbinder
di sëmbë di ta buta kafiti a di buku.
bookbinder.
boeken
sikifi i në fii du wan soni.
enter, book.
boeket
folo taitai a bondji.
bouquet.
boekhouden
ta seeka möni soni ta sikifi a buku.
bookkeeping.
boekweit
wan pei njanjan de ta mbei boon ma a dë bëë.
buckwheat.
boel
1)
dee soni dee i abi.
belongings.
2)
wanlö hia soni dë fanjanfanjan.
mess.
3)
wan hipi; wanlö hia soni.
pile; a lot.
boeleren
ta libi fanjanfanjan a di së u manu ku mujëë soni.
live licentiously.
boeman
wan soni de ta kai ko a miii fu a fëëë.
bogeyman.
boemelaar
wan sëmbë di na ta libi ku pakisei, an ta libi bunu.
reveller, rake.
boemelen
1)
ta libi fanjanfanjan; ta bebe soni ta piizii.
revel, roister.
2)
waka a wan talan ta tapa a kamiankamian.
go by local train.
boemeltrein
wan talan wagi ta tapa a kamiankamian.
local train.
boender
bösö; soni u bösö soni.
srubbrush; scrubber.
boenwas
fatu u lobi a pau soni fu a linzo.
furniture polish.
boer
1)
wan sëmbë di ta wooko goon ta kiija mbeti.
farmer.
2)
sëmbë di an kiija a foto ganda nöö de ta si ën kuma an sabi soni wan bëtë.
country bumpkin.
boerderij
kamian ka sëmbë ta wooko goon, nasö ta kiija mbeti.
farm.
boerin
di mujëë u di sëmbë di ta kiija mbeti ta wooko goon.
farmer's wife.
boers
1)
aan manini.
boorish.
2)
de an mbei ën ku fini te poi.
rustic.
boert
sipootu.
jest, banter.
boertig
a lo' sipootu, a ta mbei i lafu ën.
jocular.
boete
paima i musu paka; butu de naki i.
penalty.
boeteling
wan sëmbë di ta paka u wan hogi a bi du.
penant.
boeten
paka paima; toona seeka soni baka.
expiate, mend.
boetseren
bisi soni a sinkii fu sëmbë sa si ën lobi.
model.
boetvaardig
i ta fii wan tjali fu wan soni i bi du anbunu.
penitent.
bof
1)
wan piki kölöku.
piece of luck.
2)
kpabu.
mumps.
bohmien
wan sëmbë an ta libi a pasi.
bohemian.
bok
2)
womi kaabita.
billygoat.
2)
föutu i mbei.
blunder.
bokkig
a a' hogi fasi; a a' taangajesi.
churlish.
bokking
hëlën dëëdëë a faja liba.
smoked herring.
boksen
feti ku böö njanjan.
box.
bokser
sëmbë di ta feti ku böö njanjan.
boxer.
bol
1)
lontulontu soni.
sphere.
2)
lontulontu lutu u folo.
bulb.
bolleboos
a pasa hii dee otowan a soni.
excellor.
bolster
taanga kakisa u soni.
shell.
bolwerk
wan soni i ta tjubi nëën baka fu sëmbë an sa feni i kii.
rampart.
bom
1)
wan soni ta piki gbemmm ta kaba soni a sösö.
bomb.
2)
wan gaan hia soni.
a lot.
3)
bidon buka.
bung.
bombarie
kai wolo; katjakatja.
noise, fuss.
bombast
a ta mbei kuma a sabi tumisi.
bombast.
bomen
1)
da suti oto.
converse.
2)
tii boto ku kula.
steer with a pole.
bon
pampia de da i fii go tei wan soni.
coupon.
bona fide
a dë gbelengbelen, na ganjan soni.
bona fide.
bonbon
wan pei suti sii ku sukuwati a döösë.
chocolate candy.
bond
1)
buka de mbei ku de seei.
alliance.
2)
feleniki.
union.
3)
wan fii di i ku di otowan abi makandi.
bond.
bondig
de taki ën sati ma de taki ën gbelin fa a dë.
succinct, concise.
bonk
1)
degidegi pisi u soni.
chunk, lump.
2)
gaan sinkii sëmbë söndö manini.
lout.
2)
aan manini.
loutish.
bons
1)
naki gboo.
thump.
2)
fesima u wan feleniki.
party boss.
bont
1)
a dë pëndëpëndë.
variegated, spotted.
2)
mbeti puuma.
fur.
bontwerker
sëmbë di ta seeka mbetikakisa fu de wooko ku ën.
furrier.
bonze
fesima u wan feleniki.
party boss.
bonzen
naki taanga; ta naki nango.
thump; throb.
2)
soni i nango bai a wënkë.
shopping.
boomgaard
wan goon paandipaandi ku pau te a hia.
orchard.
boor
bolu de ta bolu soni.
bore.
2)
kanti, lenti.
border.
3)
a nama a sipi soni.
ship's...
boos
1)
hati fëën boonu.
angry.
2)
a wogi.
wicked.
boot
boto; sipi.
boat; ship.
2)
böutu u sikifi a siköö.
blackboard.
bordes
sikada a döösë u wosu.
stairs outside house.
borduren
nai lapu; tëmbë ku aguja.
embroider.
boren
bolu mbei baaku.
drill.
borg
kotoeigima di ta piki da i fu wan möni i o juu.
security.
borgen
1)
bai soni fii tja ko paka a bakaten.
buy on credit.
2)
sei soni da sëmbë u de tja ko paka i a bakaten.
give credit.
borrel
wan piki gaasi fii ta bebe daan.
whiskey glass.
borrelen
1)
ta boi ta fëëbë ta ko liba.
bubble; boil.
2)
bebe taanga diingi.
have a drink.
borst
1)
hati mindi;.
chest, bosom.
2)
bobi.
breast.
borstbeeld
pobiki de mbei u wan sëmbë kumutu nëën mindi go liba.
bust.
borstkas
hati mindi ku dee bonu fëën.
chest.
borstrok
bösölöku; soni u bisi a hëmpi basu.
undershirt.
borstslag
wan fasi u sun de ta lei a siköu.
breast stroke.
2)
matu.
woods.
bosbouw
di lei u wooko ku matu fu an kaba a sösö.
forestry.
bosje
wan piki kamian ka pau dë djoo.
grove.
bot
1)
wan pei fisi, a dë paatapaata sö.
flounder.
2)
bonu.
bone.
3)
an saapu.
dull.
4)
a don.
dumb.
5)
pau ago.
knot.
botanicus
di sëmbë di ta wooko ku pau, folo, uwii, dee soni dee ta nasi ta göö.
botanist.
botanie
di lei u pau, uwii, folo sö.
botany.
boteren
1)
lobi boto fatu nëën.
butter.
2)
ko fesi hesihesi.
advance quickly.
boterham
bëë pisi ku soni a liba kuma botofatu, kasi, sjem.
open sandwich.
botje
piki bonu.
small bone.
botsen
ko naki soni.
bump against.
botsing
te tu soni bökusu ku de seei.
collision.
botter
fisi boto.
fishingboat.
botvieren
te i du kumafa i ta fii a i hati.
to give rein to.
botweg
an kpei di fan; a taki ën fa a dë.
bluntly, flatly.
boud
goofu; an ta fëëë soni.
crude, bold.
boudoir
kamba ka mujëë nango seeka sinkii.
boudoir.
bougie
sipaipölöku u masini ta mbei a sa waka; wan pisi u mötë ta koti faja; spaiblok.
sparkplug.
bout
1)
mbeti futu; ganian futu (asakwaa).
leg of animal; drumstick.
2)
soni kuma peegu ma an dë tjönitjöni.
rivet.
3)
degi pisi u soni.
chunk.
2)
soni de ta wooko ta tja go a fesi.
cultivation.
bouwval
wan soni di booko saka fika dë.
ruins.
bovenal
möön dee otowan.
above all.
bowl
paabi; komitji.
bowl.
boycot
te de ta biinga u booko wan wooko.
boycott.
br.
wan womi sëmbë u wan keiki.
Brother.
Var.:
broeder.
braaf
a dë bumbuu sëmbë.
honest, decent.
braak
1)
booko wosu fufuu.
burglary.
2)
de an ta wooko ën a di mindi.
fallow.
braam
pikipiki; uwii ku maka.
burr.
braambes
wan piki pau njanjan.
black berry.
brabbelen
te i ta fan hesihesi te a taanga u fusutëën.
jabber.
braden
jasa; baka.
roast, bake, broil.
braderie
te de tja soni ko a döö ta sei a sitaati kuma piizii sö.
street fair.
brahman
wan heima u di gadu lei u dee Akuli.
Brahman.
brailledruk
wan pei sikifi de ta mbei heihei a pampia da bookowojoma ta lesi.
braille.
brak
1)
wan pei dagu.
beagle.
2)
an sa bebe, a dë ku satu; a sa mbei i balaki.
brackish.
brancard
wan pau bedi söndö futu de ta tja sikima; pau kama.
stretcher.
branche
wan kamian u di wooko.
branch.
brand
faja; tjuma u soni.
fire, burning.
branderij
kamian ka de ta mbei bii.
distillery.
brandglas
beei gaasi; gaasi pisi de buta da dee haiko sö.
lens.
brandijzer
wan felu de ta kendi ta nama nöbu soni faan lasi.
branding iron.
branding
te di zewata ta seki gaanfa ta ko.
breakers, surf.
brandkas
kasi di faja an sa tjuma.
safe.
brandmerk
1)
sitampu; di në de sitampu buta da di soni.
brand.
2)
di në di fika da i.
stigma.
brandnetel
wan pei uwii ta jasa i; azo.
stinging nettle.
brandpunt
ka hii pakisei ta kai makandi.
focus.
brandspiritus
di watawata soni de ta lo' a lota.
methylated spirit.
brandstapel
gufalu de tjuma sëmbë.
stake; funeral pile.
brandstichter
sëmbë di suti faja a wosu ku ën seei kë.
incendiary.
brandstof
masini fatu, faja udu, dee soni ta tjuma.
fuel.
brandweer
hii sëmbë, wagi, masini sö de ta tapa faja a di köndë.
fire brigade.
branie
an ta fëëë soni; a ta njan buka ta mbei kuma a dë bumbuu sëmbë.
daring, swaggering.
brassen
1)
ta bebe soni ta lafu.
carouse.
2)
seti boto ku di fa di ventu ta wai.
set sails.
bravo
soni de ta taki u gafa sëmbë a soni di a du; öda mi maun!ö.
bravo!
Brazilië
wan köndë u Zuid Amerika; potige köndë.
Brazil.
breed
baaibaai.
broad, wide.
breedsprakig
a ta fan ën longi poi; langa bëë oto.
longwinded.
breekijzer
felu pau de ta booko soni jabi.
crowbar.
breeuwen
te de ta naki weiki a wan boto fu an kule.
caulk a boat.
breidel
soni de ta buta a hasi hedi ta tii ën.
bridle.
breidelen
hoi i seei fu ja du wan soni; tapa soni nasö sëmbë a soni; tapa soni faan hogi sö möön.
bridle, check.
breien
tëmbë wan pei tëmbë ku pili, ku aniitiputu maaun.
knit.
brein
fusutan; töönsön.
intellect, brain.
breinaald
wan pei langa pili u tëmbë ku aniitiputu maaun.
knitting needle.
brekebeen
wan sëmbë an sa u tjëën seei; poisonima.
bungler.
2)
puu (buka).
break (promise).
breker
1)
di sëmbë di booko soni.
2)
wan u dee möön hei seki u di ze; di bubu u di ze.
breaker.
brem
1)
wan pei uwii ku folo.
plant type.
2)
satu ku azin de ta buta komkomu ku oto soni nëën.
brine.
bres
baaku a soni sinkii; latja kamian.
breach, gap.
bretels
dee lastiki banti ta hoi buuku fu an kai.
suspenders.
breuk
1)
latjalatja kamian u soni.
crack.
2)
nömbu pisi de ta leeki a siköö.
fraction.
3)
te sinkii kamian fii fula.
rupture.
breukband
banti de ta lolu a i mindi u hoi dee soni fii bëë a wan kamian.
truss.
brevet
pampia u du wan soni; pampia u wan wooko i bi du.
license, certificate.
bridgen
ta pëë di kaita de kai 'bridge'.
play bridge.
briefkaart
kaita de manda kuma biifi da sëmbë.
post card.
bries
ventu ta wai ma na taanga.
breeze.
briesen
te mbeti ta hogi fu ja musu ko nëën.
roar, snort.
brigade
wan lö sodati nasö siköutu.
brigade.
brigadier
wan pei hedima u siköutu.
police sergeant.
brij
papa.
porridge, pulp.
brik
1)
bë sitonu u mbei wosu nasö sitaati.
brick.
2)
wan pei boto.
brig.
3)
wan pei wagi, a dë jabijabi sö.
wagonette.
briket
koofaja.
coal briquette.
bril
1)
beei.
pair of glasses.
2)
sindo kamian u w.c.
toilet seat.
brilslang
wan pei wogi sindeki u akuli köndë.
cobra.
brink
köndë ganda mindi ka ahun dë paandipaandi.
village green.
Brit
Ingisi köndë sëmbë.
Briton.
Brits
a kumutu a Ingisi köndë.
British.
brits
bangi u kandi.
plank bed.
Brittannië
Engeland ku dee köndë fëën a ta tii.
Britain.
broche
pina di dee mujëë ta bisi koosu.
brooch.
brocheren
nai pampia pisi nama mbei buku.
stitch a book.
brochure
pampia de mbei ta paati fu wan soni de ta taki.
brochure.
broddelaar
sëmbë di du wan soni a wisiwasi futu.
bungler.
broed
wanlö hia mii kuma ganian mii.
brood.
2)
te i ta pakisei wan soni nöömö a hedi dendu.
brood.
broedsel
wanlö hia fou mii de buuka djunsu dë.
brood.
2)
ta ko soni.
brew.
3)
ta sindo ta pakisei soni.
sit brooding.
broeierig
te kamian kendi gaanfa.
sweltering.
broeikas
wan wosu de ta hoi kendikendi ta paandi dee uwii, folo sö dee ta göö a kendikendi kamian.
hothouse.
broeinest
1)
kamian ka de ta buuka obo.
nest.
2)
ka de ta lei wan wogi.
hotbed.
broek
1)
buuku.
trousers; pants.
brok
piki pisi u soni.
piece.
brokaat
wan pei koosu de mbei ku göutu maaun a dendu; koosu de mbei ku pëndë hei möön dee otowan.
brocade.
brombeer
sëmbë di lo' u guunjan sëmbë.
grumbler.
bromfiets
bölömu; baisigi ku masini.
motorbike.
bromium
wan bë watawata soni di sa kii sëmbë.
bromine.
brommen
1)
bai u amasini, baisigi, pepeka.
hum, whirr.
2)
di fa dagu ta mbei ee a o njan sëmbë.
growl.
3)
guunjan.
mutter; complain.
bromvlieg
wan gaan wëwën ta mbei zuuun.
blue bottle.
bron
kiiki; ka wata ta kumutu a goon; di ka soni kumutu.
spring, source.
bronchitis
te i gangaa tatai suwaki, ja sa hai böö bunu.
bronchitis.
brons
köpö mokisimokisi ku wan soni de kai tin.
bronze.
bronzen
a mbei ku wan pei felu kuma köpö.
bronze.
broodnijd
te i ta haun da wan sëmbë ta du di wan wooko kuma i, fa an musu ko fesi möön i.
professional jealousy.
broodschrijver
wan sëmbë di ta mindi soni ta sikifi, hën da wooko fëën faa libi.
writer.
broos
an dë taanga; a sa booko hesihesi.
frail; brittle, crisp.
bros
a sa booko kwölokwölo.
crisp, brittle.
2)
fan ku tutu basu.
speak with a burr.
bruid
di mujëë di ta toou.
bride.
bruidsmeisje
mujëë sëmbë wan mujëë ta tei u waka ku ën a di tööu.
bridesmaid.
bruidsschat
pakaa; soni wan womi o paka di mujëë bëë faa sa feni di mujëë.
dowry.
bruiloft
te womi ku mujëë ta tööu.
wedding.
bruin
sukuwati bë.
brown.
bruis
di soopusoopu u wata te di dan ta kai; sukuma.
foam.
2)
sukuma fëën ta ko a liba.
to fizz.
brunette
mujëë ku sukuwati pëndë uwii.
brunette.
brusk
an ta kwei fan; a ta taki soni kuma fa a dë.
brusk.
brutaal
a hogihogi; a ta da gaan buka.
insolent.
bruto
di fa a ko hebi te de wegi wan soni mökisi ku ën dosu.
gross.
bruusk
1)
te fii sabi a du ën kaa.
unexpected.
2)
a ta fan kölö sö, an ta hai soni seepi; an ta tjubi fan.
brusk.
bruut
takuhati libisëmbë; taku manini sëmbë; a wogi kuma mbeti.
brute.
budget
di fa i ta paati di möni fii fii sa du fanoudu fii.
budget.
buffel
1)
bakaa köndë mbeti a bigi möön bofo.
buffalo.
2)
wan pei kau de ta wooko ku ën na Akuli köndë.
water buffalo.
buffer
wan soni ta tapa i fu ja kisi makei.
buffer.
buffet
1)
kasi di dë ku toonbangi.
2)
sömëni soni u njan de buta da i fii luku undi i kë.
buffet.
bui
1)
tjuba kai ma na taanga.
shower.
2)
soni ko a i liba, ja sa tapëën.
fit.
buideldier
dee pei mbeti ta abi saku u ta tja miii kuma awali.
marsupial.
buiging
bendi; ka wan soni bendi.
bow; curtsey.
2)
i sa bendi go a oto soni; ja dë gingi a di soni fii te poi.
flexible.
buiig
a dë kuma tjuba o kai.
showery.
buikspreker
sëmbë di sa fan a wan fasi te a djei oto soni ta fan.
ventriloquist.
buil
soi a i sinkii.
lump, swelling.
2)
djakiti.
jacket.
buit
1)
soni di i wini a wan feti.
booty.
2)
mbeti di dee oto wan ta njan.
prey.
buiten
1)
döö së; a döö.
outside.
2)
ma na di dë; boiti.
except.
buitenwijk
kamian di dë a döösë u di foto.
suburb.
2)
pampia de buta fa di wooko musu waka.
(papal) bull.
3)
pampia de da i fu di i lei wan soni dou.
diploma.
2)
abi gaanfa poi.
bellow; roar.
bullebak
wan sëmbë ta du ku i fu di i fëëë ën.
bully.
bult
soi kamian; wan hei kamian kumutu a di mama sinkii.
lump, bump.
bumper
soni de buta a baka ku fesi u di wagi, fu te de naki ën an o naki di mama sinkii u di wagi.
bumper.
bun
soni u hoi fisi.
fishwell.
bundel
wanlö hia soni i tja ko buta makandi.
bundle, collection.
bunder
wan mëti u maaka fa di pisi goon bigi.
hectare.
bungalow
wan wosu, an bigi sö, nöö an dë liba wosu tu.
bungalow.
bungelen
ta doodo ën nango ta ko.
dangle.
bunker
tjubi kamian a goon basu öfu a sipi.
bunker.
bunzing
wan pei mbeti ta kii oto mbeti, a sa bigi kuma awali nöö a ta tingi.
polecat.
burcht
fesiten gaan wosu u könu ku hei sëmbë.
castle.
2)
sikifi tafa.
desk.
bureaucraat
wan hedima u lanti, ma a abi masa fasi poi.
bureaucrat.
bureel
kantoo.
office, bureau.
burg
fesiten gaan wosu u könu ku hei sëmbë ka sëmbë an sa dou.
castle.
burger
goon mii u wan köndë.
citizen.
burgerij
dee föluku u wan köndë.
middle classes, citizens.
burgeroorlog
wan gaan feti de ta feti ku de seei a di köndë dendu.
civil war.
burgerrecht
dee leti dee sëmbë u di köndë abi.
civil rights.
burlesk
sipoutu soni de ta du fu sëmbë ko lafu, ma an suti sö.
burlesque.
bus
1)
kamian ka de ta tuusi biifi go.
box.
2)
besi, woto.
bus.
buskruit
pooba de ta lai goni.
gunpowder.
buslichting
te de ko tei dee biifi sëmbë ta tja ko buta a dee biifi baki ta dë a sitaati.
collection.
buste
pobiki de mbei u sëmbë ma a koti a hati mindi.
bust.
buur
sëmbë di ta libi a i bandja.
neighbor.
buurt
pisi kamian ka i ta libi.
neighbourhood.
buurten
köili a wan pisiwata; go a sëmbë di ta libi zuntu ku i.
visit neighbors.
Copyright © 2002