W - w

waadbaar di wata an fundu ala, i sa pasa ku futu. fordable.
waadvogel langa futu fou ta waka a wata. wadingbird.
waag 1) soni u wegi soni. balance.
2) kamian u wegi soni. weighing house.
waaghals sëmbë di ta du soni di sa dëën makei. daredevil.
waaghalzerig a ta du soni ku hediwai söndö abi toobi ku ën libi. reckless.
waagschaal 1) di soni di de ta buta soni ta wegi. scale.
2) te de nango a soni di sa tja dëdë kii de. jeopardize one's life.
waagstuk wan soni i du, ma ja sabi ee a o ko bunu da i. risk, venture.
waaien böö soni; ta wai; ta wai nango ta ko. blow; wave; flutter.
waaier wawai; wan soni ta wai ventu da i. fan.
waaierpalm pau ta abi uwii kuma wawai. fanpalm.
waak 1) te de dë ku wojo ta wakiti. watch.
2) booko didia. wake.
waakhond dagu di ta watji wosu. watchdog.
waaks a dë ku wojo ku pakisei. watchful.
waakzaam i ta dë wekiweki fu wan soni an miti i. watchful.
waan wan soni i ta mëni ma na tuu. delusion.
waanwijs a a' gaan womi fasi; te i ta mëni taa di fii pakisei nöö bunu. conceited; opinionated.
waanzin siki a hedi. lunacy; madness.
waanzinnig laulau; an dë bumbuu pakisei soni. mad.
waar 1) tuutuu. true.
2) unsë; naasë. where.
3) dee soni de ta sei a di wënkë. merchandise.
waarachtig tuutuu soni; fu tuu. true, really.
waarborg 1) soni i da de u te ja paka dou, nöö de tei ën hoi. security.
2) pampia de da i u di soni, ee ambunu i sa toona feni otowan fëën. guarantee.
waard 1) sëmbë di abi wan hotëli. landlord.
2) di mëni wan soni sa dë; di fa wan soni bunu tjika. worth.
3) wan basu kamian a tu lio mindi. holm.
waarde di mëni wan soni sa dë; di fa de ta kai ën gaan soni tjika. worth; value.
waardebon wan pampia de da i a möni kamian fii sa go bai soni. gift coupon.
waardeloos soni di na a' heepi. worthless.
waardemeerdering di möni fëën ta ko möön hei. appreciation.
waardepapier(en) pampia di i sa feni möni ku ën. securities.
waarderen wegi buta un mëni wan soni sa dë. value, estimate.
waardevermindering te di waiti di wan soni abi ko saka. depreciation.
waardevol a dë gaan bumbuu soni. valuable.
waardig a bumbuu; de musu u lesipeki ën. worthy.
waardin mujëë di a' wan hotëli. landlady.
waardoor nëën; unfa. through which; by which.
waarheen naasë; ka. where, whereto.
waarheid tuutuu soni; di tuu. truth.
waarlijk tuutuu. truly; actually.
waarmaken 1) mbei ko tuu soni. substantiate.
2) lei taa sö wan soni. prove.
waarmerk sitampu de buta a soni fii sa taa na ganjan soni. authentication, stamp.
waarnemen 1) si soni; kisi soni. observe, take hold.
2) hoi kamian da sëmbë. substitute.
waarnemend di ta hoi kamian da di otowan. acting.
waarnemer 1) di sëmbë di si di soni. observer.
2) di sëmbë di ta hoi di kamian ufö. substitute.
waarom andi mbei. why.
waarschijnlijk si kuma. probably, likely.
waarschuwen bai a soni. warn, caution.
waarschuwing te de bai a soni. warning.
waarzeggen te de taki da i andi o pasa ku i a bakaten. tell fortune.
waarzegger lukuma. fortuneteller.
waarzo naasë? where?
waas soni kuma bundji sö ta mbei ja sa si bunu. haze.
wacht dee sëmbë de ta hoi wakiti a wan kamian; wakiti. watchmen; watch.
wachtdienst wakiti wooko. guard duty.
wachten 1) wakiti; tan luku soni nasö sëmbë. wait; await.
2) hoi wakiti. keep watch.
wachter wakitima. watchman.
wachtgeld wan möni de ta paka i fu di ja sa dë a wooko. unemployment compensation.
wachthuisje kamian ka i sa go sindo wakiti. bus shelter.
wachtkamer kamba ka i ta sindo ta luku wan sëmbë. waiting room.
wachtlijst pampia ka de ta sikifi i në fu te juu fii dou nöö de kai i. waiting list.
wachtmeester wan u dee lagi hedima u sodati. sergeant.
wachtpost 1) kamian ka wakitima dë. watch post.
2) wakitima. watchman.
wachtwoord wan soni i musu taki ufö de o da i pasi fii pasa. password.
wad kamian di ta singi a foouwata. mud-flat.
wade koosu de ta lolu dëdë sinkii. shroud.
waden te de waka a wata di na fundu. wade; ford.
waf di 'houhou' u dagu bai. bow-wow.
wafel wan pei panukuku de jasa a felu mindi, sinkii fëën ta dë maakamaaka. waffle.
wafelijzer di felu di ta jasa di kuku de kai 'wafel'. waffle iron.
wagen 1) wagi. coach, carriage.
2) te i nango du soni di sa tja dëdë kii i; te i ta du wan soni ma ja sa ee a o ko bunu da i. risk; venture.
wagenmenner sëmbë di ta lëi wagi. driver.
wagenschot wan pei finu paanga de ta bisi wosu ku ën. wainscot.
wagensmeer sumëli oli. axle grease.
wagenwijd baaibaai gbadjaa. wide.
wagenziek(te) te wagi seki i te i kë balaki. car sickness.
waggelen ta waka nango ta ko kuma i dööngo. totter, stagger.
wagon wan u dee wagi u talanwagi ka sëmbë ta sindo; wagi. carriage.
wajang wan pei pëë dee Jampanësi sëmbë ta pëë ku pobiki. Javanese puppet game.
wak kamian ka di wata ta ko ëisi ma na degi eti. thin ice.
wake luku `waak'.
waken ta wakiti kamian; dë ku wojo ta watji. keep watch.
waker 1) wakitima. watchman.
2) soni de mbei langalanga a di wata bandja u hoi di wata fa an pasa. dike.
wakker dë ku wojo. awake.
wal 1) lampeesi; tela. shore.
2) soni de mbei u tapa di kamian fu de an booko ën. rampart.
waldhoorn 1) höndima tutu. hunting horn.
2) wan gaan pei tutu ta piki basu töngö. French horn.
walg te ja lobi wan soni seepi; buuse. aversion; dislike.
walgelijk an suti; ja lobi ën seei; soni u buuse. disgusting.
walgen te i ta fii buuse u wan soni. strong dislike.
walkant bandja wata. waterside.
walkietalkie piki ladio di ta wooko kuma telefon, de ta tjëën ta fan ku de seei nëën. walkietalkie.
walm degi sumuku kuma fabiliki sumuku. smoke; smog.
walmen ta puu degi sumuku. smoke.
walnoot wan pei pau sii de ta njan. walnut.
walrus wan pei gaan mbeti ta dë a ze ku ze bandja a dee kötö wata u goonliba. walrus.
wals 1) wan pei baja. waltz.
2) wan pei masini ta zin pasi ta linzo ën. roadroller.
walsen 1) te de baja di baja de kai 'wals'. waltz.
2) te de ta wooko wan masini ta zin di pasi ta linzo ën. crush with roadroller.
walvis lalau. whale.
walvisspek di fatu u lalau de ta njan. blubber.
walvisvaarder sipi di de ta höndi lalau. whaler.
wambuis wan pei djakiti. jacket.
wammes wan oto nën u 'wambuis'. jacket.
wan 1) manda de ta lai alisi ta böö. winnowing basket.
2) anbunu. bad; useless.
wanbedrijf hogi de du gaanfa. outrage.
wanbegrip te de an fusutëën bunu. fallacy.
wanbeheer de an ta tii di soni bunu. misgovernment.
wanbestuur de an ta tja di soni bunu. misgovernment.
wanbetaling te de an ta paka. non-payment.
wanboffen abi wogi hedi. have bad luck.
wand paanga ka de paati wan wosu; wosu bandja; bandja u soni. wall.
wandaad gaan hogi de du. misdeed; outrage.
wandel 1) ta waka köi. walk.
2) di fa i ta libi. behavior.
wandelaar sëmbë di ta waka ku futu ta köi. walker.
wandeldek kamian a di sipi ka fii waka ta köi. promenade deck.
wandelen ta waka ta köi. walk.
wandelgang goon kamba ka i sa ta waka ta puu fuufei. lobby.
wandeling te i waka ta köi. walk.
wandelkaart kaita di ta lei i dee pasi ka i sa waka. roadmap.
wandelweg pasi u sëmbë waka ku futu. walkway.
wandkaart kaita u hëngi a wosu. wall map.
wandkalender alumunaki di i ta hëngi a wosu. wall calendar.
wandtapijt putuu tapëiti sö u hëngi a wosu sinkii bisi ën. tapestry.
wanen te i pakisei fa wan soni dë ma na tuu. fancy; imagine.
wang bandjajesi. cheek.
wangedrag hogihogi a du. misconduct.
wangedrocht wan hogi libilibi soni u fëëë. monster.
wanhoop te pakisei fii kaba taa soni sa seeka möönsö. despair.
wanhopen te i dë gudjuu, ja mëni taa di soni sa ko bunu möönsö. despair.
wankel an dë bunu; a ta seki nango ta ko. shaky; insecure.
wankelbaar a dë bunu, a ta seki nango ta ko. unstable, unsteady.
wankelen ta waka kuma a dööngö. stagger, totter.
wankelmoedig an sabi ën seei, an saandi a kë. indecisive.
wanklank soni di na ta piki bunu a dee otowan dendu. discordant sound.
wanneer 1) na un ten.
2) solanga.
3) hiniwanten.
4) te. when.
wannen böö alisi, pinda sö fu a ko limbo. winnow.
wanner sëmbë di ta böö di alisi, pinda, sö mbei a ko limbo. winnower.
wanorde fanjanfanjan soni. disorder.
wanschapen an mbei bunu. misformed.
wansmaak te an ta lobi bumbuu soni. bad taste.
wanstaltig an mbei bunu; a mbei gadu. misformed.
want 1) wan soni u tuusi a maun, a a' kamian u di gaan finga fii. mitten.
2) fu di; biga. for;.
3) hii dee tatai soni dee i abi fanöudu a wan sipi. rigging.
4) fanöudu soni u höndi fisi. fishing tackle.
wantoestand te soni ko wogi pasa maaka. terrible condition.
wantrouwen te ja ta futööu wan soni. distrust.
wapen feti lai. weapon.
wapenen tei feti soni. arm.
wapenhandel te de ta sei feti lai. arms traffic.
wapenkreet wan bai de ta bai te de nango a feti. call to arms.
wapenkunde lei u feti soni. heraldry.
wapenrusting hii dee soni wan sodati ta bisi ta tja te a o go a feti. armour.
wapenschild wapu; di nöbu u di sëmbë. coat of arms.
wapenschouwing te di sodati hedima tja dee sodati ko makandi fa a luku fa de ta du. review.
wapenstilstand te de tapa feti u wan pisiten. armistice.
wapentuig dee feti soni u bakaa feti. arms.
wapenzaal gaan kamba ka de ta hoi feti soni. armoury.
wapperen ta wai nango ta ko. wave, flutter.
war fasifasi; fanjanfanjan. confusion.
warande kamian ka i sa ta waka ta sindo ta da oto; kamian ka de ta hoi mbeti fu sëmbë ko luku, nöö sëmbë an sa höndi de. park.
warboel te wan soni dë fanjanfanjan poi. mess; muddle.
warempel tuutuu. actually.
waren 1) waka deei. wander.
2) wënkë lai. wares.
warenhuis gaan wënkë ka i sa bai peipei soni, kuma Kirpalani. department store.
warenkennis te i sabi soni u wënkë lai. knowledge of commodities.
warhoofd wan sëmbë di ta pakisei soni fanjanfanjan. scatter brain.
warhoop te wan soni dë fanjanfanjan poi. confused heap.
warm a kendi. warm.
warmbloedig buuu fëën dë di wan kendi nöömö. warmblooded.
warmen kendi soni. warm, heat.
warmte di kendi u soni. warmth.
warmtebron ka di kendi kumutu. source of heat.
warmtegraad di fa wan soni kendi tjika. degree of heat.
warnet wan soni dë fanjanfanjan sö, a taanga u seeka. tangle.
warrelen ta bia ta lomboto. whirl.
warrelwind te ventu ta bia ta lomboto. whirlwind.
wars ta ja lobi wan soni seei. averse to.
wartaal fasifasi fan. gibberish.
warwinkel fanjanfanjan soni. muddle, mess.
was 1) fatu u lobi a soni fa a linzo; kanda fatu. wax.
2) soni u wasi. wash.
3) di göö u wan soni. growth.
wasachtig a dë kuma kandafatu dë nëën. waxy.
wasbaar a sa wasi söndö soni toobi ën. washable.
wasbak wasi baki; gaan gbangban paabi u wasi maun. washbowl.
wasbeer wan piki mbeti, te a o njan soni nöö a ta wasi ën. raccoon.
wasbord wasiuma. washboard.
wasdom di göö u soni. growth.
wasecht te i wasi ën an ta puu pëndë. washable, colorfast.
wasem ventu di ta puu go liba te wata ta fëëbë. steam, vapour.
wasemen a ta puu ventu go liba. steam.
wasgoed koosu lai u wasi. laundry.
wasinrichting kamian ka de ta wasi koosu lai. laundry.
waskaars kanda de ta sëndë. wax candle.
wasknijper pindjapindja u jabi koosu a tatai. clothespeg.
waslijn tatai ka i ta jabi koosu. clothesline.
wasmachine wasi masini di ta wasi koosu lai. washing machine.
wasmand koosu lai manda. laundry basket.
wassen 1) wasi soni. wash.
2) ta göö. grow.
3) lobi fatu a wan soni fa a ko linzo. wax.
4) a mbei ku kandafatu. wax.
wassenbeeld pobiki de mbei ku kanda fatu. wax figure.
wassenbeeldenspel kamian ka de abi pobiki u nëbai sëmbë de mbei ku kandafatu fu sëmbë go luku. waxworks.
wasserij kamian ka de ta wasi koosu lai. laundry.
wastobbe bensini; baki di i ta wasi koosu lai nëën dendu. washtub.
wat 1) andi. what.
2) wan soni. something, anything.
3) piki sö. little bit.
water wata. water.
waterachtig watawata. watery.
waterafvoer ngötö de diki fu wata kule kumutu a wan kamian. water drainage.
watercloset weisei kamian ta wooko ku wata. water closet.
waterdamp wata di ko dë kuma ventu; ventu ta puu go liba te wata ta fëëbë. vapour.
waterdicht wata an sa pasa nëën go a dendu. waterproof.
waterdrup(pel) wata di koti di wan pasi tö. drop of water.
wateren 1) tuwë wata a soni. water.
2) miindja. urinate.
waterglas kan u bebe wata. tumbler.
waterhoofd gaanhedi mii. hydrocephalus.
waterig a dë ku wata soni. watery.
watering ka di wata ta kule. watercourse.
waterjuffer adamukaa. dragonfly.
waterkering ka de tapa wata fu an kule; dan. dam; embankment.
waterkers wan pei uwii ta dë a wata, de ta njan mën. watercress.
waterlanders wojowata. tears.
waterleiding dee soni ta tja wata a di köndë. waterworks.
waterlelie wan pei wata folo. water lily.
waterloop ka di wata ta kule nango. water course.
waterlozing 1) ngötö u puu wata a wan kamian. drainage.
2) te i miindja. urination.
watermeloen watambuu, baasia. watermelon.
watermerk wan maaka dë mbei a di pampia sinkii, te i hoi ën a limbo nöö i sa si ën. watermark.
waternood te wata an tjika a di kamian. watershortage.
waterpas 1) wata pasi de ta wegi soni luku ee a dë tololoo.
2) a dë palalaa. level.
waterpest wanlö uwii ta nasi a wata. water weeds.
waterplaats 1) miindja kamian. urinal.
2) kamian ka dee mbeti sa bebe wata. watering place.
waterpolo wan bali pëë de ta pëë a wata liba. water polo.
waterproef wata an sa go nëën dendu. waterproof.
waterput wata peti; baaku de diki a goonbasu te dou a wata. well.
waterrat 1) asumukuu.
2) wan sëmbë di sabi u sun bunu. water rat.
waterreservoir wata baki. cistern; water tank.
waterrijk a dë ku hia wata. watery.
waterschade wata poi ën. water damage.
waterschap di pisi u lanti di ta seeka wata soni a wan kamian. board of public works.
waterschouw te de ta luku wata pasi ta seeka. inspection of waterways.
waterschuw a fëëë wata. afraid of water.
watersnood te gaan wata ko singi kamian. flood.
waterspiegel ka di wata hei dou. water level.
watersport dee pëë de ta pëë a wata. water sports.
waterstaat dee lantima dee ta seeka wata pasi ku booki soni. dept. of waterworks.
waterstand ka di wata hei dou. water level.
waterstof wan pei ventu, ee a mökisi ku oto soni nöö a ta wata. hydrogen.
watertanden te buka fii ta kule wata. makes your mouth water.
watertrappen te i ta du soni ku futu fii a wata fu ja singi. tread water.
waterval wan hei kamian ka di wata ta kule ta kai; dan. waterfall.
waterverf feifi de ta mökisi ku wata. water paint.
waterzonnetje te di sonu an kendi taanga. watery sun.
waterzucht wan pei siki kuma kanduu, wata ta dë a i sinkii ta njaan i. dropsy.
watje wan pisi maaun. piece of wadding.
watjekouw kalapu. biff; sock.
watt wan pei maaka de ta maaka fa di peeli ta sëndë taanga tjika. watt.
watten putuu maaun. cotton wool.
watteren de buta maaun nëën. wad, quilt.
wauwelaar sëmbë di ta fan hia ta fuufei sëmbë. twaddler.
wauwelen ta fan hia ta fuufei sëmbë. chatter.
wazig a dë bundjii sö. hazy, foggy.
W.C./w.c. weesei. w.c. Var.: watercloset.
wdb. buku di ta puu da i andi wan wöutu kë taki. dictionary. Var.: woordenboek.
we u. we.
web adjaansi wosu. web.
wecken seeka soni u njan buta a bata fii njan a bakaten. can.
wed wata kamian ka mbeti ta ko ta bebe wata. watering place.
wed. mujëë di manu fëën dëdë. widow. Var.: weduwe.
wedde di möni di i ta kisi u di wooko. salary.
wedden fia. argue.
weder baka; pasa baka. again; once more.
wederantwoord piki di i piki di sëmbë baka. reply.
wederdienst du wan soni da wan sëmbë baka. service in return.
wedergeboorte ko pali njunjun baka; te de toona weki wan awoo soni baka. rebirth.
wederhelft i manu; i mujëë. better half.
wederhoor te i jei a dee tu sëmbë tuu ee undi a' leti. hear both sides.
wederkerend seei: kuma hënseei, mi seei, i seei. reflexive.
wederkerig a dë a de tu së tuu. mutual, reciprocal.
wederom baka; möön. again; once again.
wederopzeggens fu te de toona taki ën baka. until further notice.
wederrechtelijk an kai ku di wëti. unlawful, illegal.
wedervaren te wan soni pasa ku i. befall; experience.
wederverkoper sëmbë di ta bai soni fa a toona sei. retailer.
wederwaardigheid dee wogi ku dee bunu de ta ko a di libi fii. vicissitudes of life.
wederwoord piki. reply.
wederzien toona miti baka; toona si baka. meet again.
wederzijds a dë a de tu së tuu. mutual, reciprocal.
wedijver te de ta fia libi. rivalry.
wedijveren te i ta fia libi ku di otowan fii. compete.
wedloop fia kule. running match.
wedren te hasi ta fia kule. race.
wedstrijd wësitëlëi; fia du soni ku sëmbë luku ambë o wini. match, contest.
weduwe wan mujëë di manu fëën dëdë. widow.
weduwenpensioen pensu di wan mujëë ta kisi u di di manu fëën dëdë. widow's pension.
weduwnaar womi di mujëë fëën dëdë. widower.
weduwnaarspijn te i naki agomaun hën Anasi kisi i. hit your funnybone.
wee 1) fuka. unpleasant circumstance.
2) te soni ta hati i gaanfa kuma te mujëë dë ku bëë nöö di bëë njan mën. sharp pain.
3) helu! woe.
weedom fuka; hebi hati. woe.
weefgetouw wan pei masini u ndjaka maaun mbei koosu. loom.
weefsel 1) dee pikipiki pisi u libilibi soni dee dë namanama makandi fu ko wan pisi fii sinkii. tissue.
2) soni ndjakandjaka oto a oto dendu; koosu soni. fabric; texture.
weefster mujëë sëmbë di ta ndjaka maaun ta mbei koosu soni. weaver.
weefstoel masini ta ndjaka maaun ta mbei koosu soni. loom.
wee‹g an ta fii bunu. sickly; qualmish.
weegbree wan pei uwii. plant sort.
weegschaal wegi di de ta wegi soni. scales, balances.
week 1) wiki. week.
2) an taanga, a dë moimoi. soft.
weekblad wan pampia di de ta mbei hiniwan wiki. weekly paper.
weekdier libilibi soni söndö bonu kuma kola. mollusk.
weekeind/weekend di kaba u wan wiki: feeda ndeti te kisi sonde ndeti. weekend.
weekgeld möni di i ta kisi a wan wiki u wan soni. weekly rent.
weekhartig soni ta hati ën hesi; a a' tjalihati u soni gaanfa. soft hearted.
weekhuur di möni di i ta paka hiniwan wiki fu wan soni di i ta juu. weekly rent.
weeklacht te wan soni hati i i ta bai ta këë; këë pena. lamentation; wailing.
weeklagen këë pena. lament; wail.
weekloon möni di de ta paka i hiniwan wiki. weekly wages.
weelde 1) te i abi gudu pasa maaka. luxury.
2) kölöku. happiness.
weeldebelasting möni i ta paka lanti fu gudu. luxury tax.
weelderig a a' gudu pasa maaka. luxurious; sumptuous.
weemoed tjali. melancholy.
weer 1) di fa di mundu dë; di wei. weather.
2) möön; baka. again.
3) taampu tuwë gogo. offer resistance.
weerbaar a sa feti. able bodied.
weerbarstig taangajesi. unruly, refractory.
weerbericht te de ta konda a ladio fa di wei o dë. weather report.
weerga pei fëën. equal; peer.
weergalm anasi ta piki. echo.
weergaloos aan pei. unequalled.
weergave te i toona mbei otowan fëën. reproduction.
weergeven 1) toona da baka. return.
2) toona mbei otowan fëën. reproduce.
weerglas soni di ta maaka ventu fii sabi ee sonu o jabi, ee tjuba o kai. weather glass.
weerhaak tukusi; di bendibendi pisi u wan hukunjanjan di ta kisi soni hoi. barb.
weerhaan soni di de mbei kuma womi ganian, a dë a wosu liba ta bia ku ventu. weather cock.
weerhouden hoi wan sëmbë a baka fu an du wan soni; tai hati disa. hold back; restrain.
weerhuisje soni kuma piki wosu ku pobiki a dendu ta lëi i ee tjuba o kai. weatherbox.
weerklank anasi piki; te i toona taki di wan seei soni de bi taki kaa. echo.
weerklinken töngö fëën ta toona ta piki. resound; ring out.
weerkracht di fa de sa feti tjika. military strength.
weerkunde lei u di wei. meteorology.
weerleggen te de ta lei taa wan soni na tuu. refute.
weerlicht te gaangadu koti faja ma ja ta jei di bai fëën. summer lightning.
weerloos te ja sa bia taampu feti. defenceless.
weermacht kaakiti u sa bia taampu feti ku sodati. armed forces.
weermiddelen feti soni i abi u tapa i seei. means of defense.
weeromstuit di fa i du u di soni di pasa. reaction.
weerpijn wan pen i ta fii a wan oto kamian möön leiki ka di soni du i dë. sympathetic pain.
weersgesteldheid fa di wei dë. weather conditions.
weerskanten a hii de tu së. on both sides.
weerslag fa a du u di soni di pasa. reaction.
weerspannig an kë piki sëmbë buka. recalcitrant.
weerspiegelen ta paaja mujeje u soni; di soni sipei ta du. reflect.
weerspraak soni a taki di na kai ku di u di otowan. contradiction.
weerstaan taampu tuwë gogo da; tai hati disa. resist.
weerstand 1) te i taampu tuwë gogo.
2) te i tai hati disa wan soni. resistance.
weerstandsvermogen di fa a sa tai hati a soni. endurance, stamina.
weerstreven bia tuwë gogo. oppose.
weerszijden dee tu së tuu. both sides.
weerwil 1) söndö kë. defiance.
2) aluwasi. in spite of.
weerwolf kontu köndë soni te sëmbë ta bia ko kuma matu dagu. werewolf.
weerwoord piki. answer.
weerwraak te i du ku ën baka. revenge.
weerzien miti baka; si baka. see again; meet again.
weerzin te i fëëën; te i buuse ën; te ja sa si ën a wojo. repugnance.
weerzinwekkend a ta mbei i ta i buuseën. repulsive; revolting.
wees mii di na abi mama ku tata. orphan.
weesgegroet wan begi u Lomusu keiki sëmbë. hail Mary.
weeshuis kamian ka de ta kiija mii di na abi mama ku tata. orphanage.
weeskind 1) mii di de kiija a 'weeshuis'.
2) mii söndö mama ku tata. orphan.
weesmoeder of vader mujëë nasö womi di ta taki a di wosu ka de ta kiija mii söndö mama ku tata. matron or master of an orphanage.
weet sabi. knowledge.
weetal wan sëmbë di ta mbei taa a sabi soni möön hii sëmbë. know-it-all.
weetgierig a kë sabi soni. eager to learn.
weetniet donma. ignoramus.
weg 1) pasi; okasi.
2) di fa. way.
3) an sai dë; a go. away.
wegarbeider womi di ta mbei pasi. roadworker.
wegbelasting lanti möni i ta paka u di i ta waka a di pasi. road tax.
wegbergen tjubi. put away.
wegblazen böö puu. blow away.
wegblijven go fika. stay away.
wegbonjouren manda go. send away.
wegbrengen 1) tja go.
2) buta a pasi. see off.
wegdek di taangataanga liba u sima pasi. roadsurface.
wegdoen puu tuwë. dispose of.
wegdrijven 1) jaka puu. drive away.
2) diipi go. float away.
wegduwen tötö puu. push away.
wegen wegi soni luku fa a hebi. weigh.
wegens fu di. on account of.
wegenwacht dee sëmbë ta seeka woto te soni du ën a pasi. road service.
weggaan go. go away.
weggeven da sëmbë soni. give away.
weggooien tuwë; hiti go. throw; fling.
weghollen kule viin go. scamper away.
wegjagen jaka puu. drive off.
wegkaart kaita pampia ta lei i dee pasi. road map.
wegkant pasi bandja. roadside.
wegkruising ka tu pasi ndjaka. crossroads.
weglaten disa; djombo wan soni. omit.
weglatingsteken wan maaka ku sö: ' de ta buta a sikifi ta lei i taa de seti wan pisi u di wöutu pisi, kuma sa' fu `sabi'. apostrophe.
wegleggen buta a së. lay aside.
weglopen kule go. run away.
wegmaken 1) lasi soni. lose, mislay.
2) te data duumi i. put to sleep.
wegmoffelen puu wan soni tjubitjubi tja go. smuggle away.
wegnemen tei puu. remove.
wegpakken kisi vala puu nëën. snatch away.
wegraken 1) faau. become unconscious.
2) te soni lasi. lose.
wegrijden lëi go. ride away, drive away.
wegroepen kai tja go; kai puu. call away.
wegruimen puu a pasi; seeka. clear away.
wegscheren limba puu. shave off.
wegschieten 1) kule go. dart off.
2) suti tuwë go. shoot away.
wegschrappen kaabu puu. scratch out.
wegschuilen tjubi. hide from.
wegslepen hai tja go. drag away.
wegsluipen fusi go. sneak away.
wegsplitsing ka di pasi paati. fork in the road.
wegsturen manda go. send away.
wegvagen bai puu; feki puu. sweep away; wipe out.
wegvallen puu kai. fall off.
wegvoeren tja go. carry off.
wegwedstrijd fia lëi a pasi. road race.
wegwerken puu. get rid of.
wegwerker sëmbë di ta wooko a wagi pasi. roadman.
wegwijs a sabi soni. abreast of.
wegwijzer wan soni ta lei i di pasi. guide.
wei 1) watawata pisi u mëiki. whey.
2) di wata a di buuu fii. serum.
wei(de) ahun goon. pasture, meadow.
weiden 1) ta waka ta njan ahun. graze.
2) ta tja mbeti go njan a kamiankamian. tend.
weids a hebi; a waiti. stately.
weifelaar sëmbë di an sa taki undi fa a tei; buujama. waverer.
weifelen ta buuja. waver, hesitate.
weigeren te ja kë. refuse.
weiland ahun goon. pasture.
weinig biti. little, few.
weit wan soni ta nasi kuma alisi de ta mbei boon ku ën. wheat.
weitas höndima saku. game bag.
wekelijks hiniwan wiki. weekly.
wekeling wisiwasi womi an ta du womi soni; wan sëmbë an sa tja fuka. milksop.
weken ta möi wan soni. soften.
wekken weki. wake; awaken.
wekker oloisi di ta bai weki sëmbë. alarm clock.
wel 1) wata peti; baaku de diki a goonbasu te dou a wata.
2) a bunu. well.
3) tuutuu. truly.
4) kandë. maybe.
welbedacht de bi pakisei ën bunu. well-considered.
welbegrepen i fusutëën bunu. well-understood.
welbehaaglijk a dë ku lösutu; an a' fuka. comfortable.
welbehagen te soni kai ku i. pleasure.
welbekend hii sëmbë sabi ën. well-known.
welbemind sëmbë lobi ën. well-beloved.
weldaad bunu soni i du. good deed.
weldadig a ta tja buni ko; a a' saapi fasi. beneficent.
weldadigheidsinstelling feleniki ta heepi pootima. charitable institution.
weldenkend a a' bunu pakisei. right thinking.
weldoen du bunu. do good.
weldoener sëmbë di ta du bunu. benefactor.
weldoordacht soni di de pakisei bunu. well-considered.
weldra abiti möön. soon presently.
weleer a fesi. former.
welgeaard a dë bumbuu sëmbë; a a' bunu fasi. goodnatured.
welgeboren hebi sëmbë pai ën. high born.
welgedaan sinkii fëën dë bunu, a ta feni bunu sölugu. well-fed, sleek.
welgemanierd a abi bunu manini. well mannered.
welgemeend an du ën ku hogi pakisei. well-meant, sincere.
welgemoed a ta dë waiwai. cheerful.
welgemutst fasi fëën dë bunu. good-humoured.
welgeschapen sinkii fëën mbei bunu. shapely, well-made.
welgesteld a abi möni hia. well-to-do.
welgevallig a kai ku ën. agreeable, pleasing.
welgevormd a mbei bunu. shapely.
welgezind a a' bunu pakisei; an a' wogi pakisei u sëmbë. well-disposed towards.
welhaast a fika piki; a biti möön. almost; soon.
welig [di alisi] fatu; a ta göö taanga; a ko ta pasa maaka. luxuriant.
welingelicht te i ko sabi u wan soni bunu. well-informed.
weliswaar tuu fii; tu£. indeed.
welk undi. what, which, that.
welkom te de wai ku i te i ko. welcome.
welkomst di fa de wai ku i di i ko a de. welcome.
wellen 1) jö tu felu soni miti; sode. weld.
2) ta soopu ta ko. well up.
3) te wata ta boi buii ta ko a liba. simmer.
welletjes a tjika. that will do.
wellevend a dë ku manini. courteous.
wellicht a kandë. perhaps, maybe.
welluidend a ta piki bunu; a ta piki suti. melodious.
wellust taanga kë a di së u manu ku mujëë; an abi sen a di së u manu ku mujëë soni. lust; voluptuousness.
welmenend na ku wogi pakisei a du ën. well meaning.
welnemen ee i si taa a bunu. (by your) leave.
welnu wë nöö. well then.
welp 1) mbeti mii.
2) dee möön njönku mii; u di miii feleniki de kai `padvinders'. cub.
welriekend a ta sumëë suti. fragrant.
Welse a dë u di köndë de kai Wales. Welsh.
welsprekend a sa u fan. eloquent.
welstand di fa soni fii nango bunu; di fa kaakiti fii dë. prosperity; well-being.
welvaart soni nango bunu. prosperity.
welvaren a nango bunu; a nango a fesi. prosper, thrive.
welvarend a dë bunu seei; a nango bunu. prosperous; healthy.
welven mbei logoo a liba. arch, vault.
welvoeglijk a fiti; a a' sen. becoming, seemly.
welvoorzien de seekëën bunu a fesi. well-provided for.
welwillend ja o kai ën a soni te an heepi i. obliging, benevolent.
welzijn di fa i dë bunu. welfare, wellbeing.
wemelen dë gidjii ta mbei könjönkönjön. swarm; filled with.
wen 1) un ten; te. when.
2) göögöö u sëmbë; gaan tutu. goiter.
wenden bia. turn.
Wenen gaan foto u wan köndë de kai Oostenrijk. Vienna.
wenen ta këë. weep.
Wener sëmbë u Wenen. Viennese.
wenk fan ku wojo; fan söndö töngö. sign.
wenkbrauw wojo puuma. eyebrow.
wenken fan söndö töngö; njan wojo da sëmbë a wan soni. beckon.
wennen ko guwenti. get used to.
wens soni di i kë a i hati. wish, desire.
wenselijk a dë soni u kë. desirable.
wensen kë wan soni. wish, want, desire.
wentelen bia; logoda. roll over, turn about.
wentelteefje bëëë de bia a mëliki ku obo baka. French toast.
wenteltrap bia sikada. spiral stairs.
wereld goonliba. world.
wereldberoemd në fëën bai a hii goonliba. worldfamous.
wereldbeschouwing fa i ta pakisei ku fa i ta si soni u di goonliba di u ta dë aki. philosophy of life.
wereldbol di logoo u goonliba fa a mbei. globe.
wereldburger 1) libi sëmbë. human being.
2) wan sëmbë di ta tei hii goonliba kuma köndë fëën. cosmopolite.
werelddeel wan gaan pisi goon u di goonliba, de dë kuma sëbën sö: Zuid Amerika, Noord Amerika, Afrika, Europa, Azië, Australië, Antartika. continent.
wereldgebeurtenis wan soni pasa a goonliba di hii mundu jei. world event.
wereldgericht di lasiti gaan kuutu u goonliba. the last judgement.
wereldgeschiedenis fosuten woto u goonliba. world history.
wereldkaart wan kaita pampia ta lei i fa goonliba dë. world map.
wereldkampioen sëmbë di wini hii dee otowan u goonliba a wan soni. world champion.
wereldlijk goonliba soni, na soni fii akaa. worldly; temporal; secular.
wereldling 1) libisëmbë. wordling; human being.
2) wan sëmbë di hii goonliba dëën köndë. cosmopoliet.
wereldliteratuur soni dee nëbai sikifima u goonliba sikifi. world literature.
wereldmacht köndë ku gaan makiti a goonliba. world power.
wereldoorlog bakaa feti u hii di goonliba. world war.
wereldrecord te a wini hii dee otowan u goonliba a wan soni. world record.
wereldreis waka lontu goonliba. world tour.
wereldreiziger sëmbë di ta waka lontu goonliba. globe, trotter.
wereldruim mundu a liba ala ka dee teeja dë. space.
werelds a nama a di goonliba. worldly; secular.
wereldstad gaan gindi foto u goonliba. metropolis.
wereldtaal töngö di de ta taki a hii goonliba. universal language.
wereldwijs a sa' soni u goonliba. worldly wise.
wereldwonder wan foondo soni u goonliba. wonder of the world.
wereldzee wan u dee gaan ze u goonliba. ocean.
weren tapa soni fu an pasa. avert, prevent.
werf 1) djai. yard.
2) kamian ka de ta mbei sipi. shipyard.
werk 1) wooko.
2) soni de tëmbë. work.
werkbaas basi u di wooko. foreman.
werkbij höni di nango ta pii folowata, ma na di ta fika a höniwosu pii. workingbee.
werkdag wooko daka; monde te kisi feeda ma na sata ku sonde. workday.
werkelijk tuutuu. real, actual, true.
werken wooko. work.
werkgever di sëmbë di abi sëmbë a wooko. employer.
werkman wookoma a wan kamian. workman, laborer.
werknemer sëmbë di ta wooko da wan otowan. employee.
werkstaking te de fiti buka disa di wooko ufö fu wan soni hedi. strike.
werkster mujëë wookoma. working woman.
werkstudent sëmbë di ta wooko fa a sa paka hën siköö. working student.
werkstuk soni di de tëmbë mbei; soni de du. piece of work.
werktijd dee juu de i ta wooko. working hours.
werktuig wooko felu; masini. instrument; tool.
werktuigkunde lei u wooko ku masini soni; lei u mbei masini soni. mechanics.
werktuigkundige a sabi soni u masini; a sa u mbei masini. mechanical.
werkuur wooko juu. working hour.
werkvergunning wooko pampia. labour permit.
werkverruiming mbei kamian da möön hia sëmbë u wooko. increase of employment.
werkvolk wookoma. workmen.
werkwijze di fa u du wan wooko. procedure.
werkwillige sëmbë di ta wooko te dee otowan disa. non-striker.
werkwoord dee pisi u fan dee ta taki dee soni de ta du: kanda, fan, kule ku dee wöutu dee nama a de: dë, worden, zijn. verb.
werkzaam a ta wooko; a taanga. active, industrious.
werpen 1) vinde; hiti go. throw.
2) di pai mii u mbeti. give birth (animals).
werpspeer lanza de ta hiti. javelin.
wervel wan u dee bakamindi bonu fii. vertebra.
wervelkolom i bakamindi bonu. spinal column.
wervelstorm gaan ventu ta bia ta lontu ta poi soni. cyclone.
wervelwind gaan ventu di ta bia ta lontu. whirlwind.
werven fan ku wan sëmbë te a ko a di wooko fii. enlist, recruit.
werver di sëmbë di ta biinga u sëmbë ko a di wooko. recruiter.
weshalve faandi mbei. wherefore.
wesp wasiwasi. wasp.
wespendief wan pei gabian. hawk sort.
wespennest wasiwasi wosu. wasp's nest.
wespesteek te wasiwasi njaan i. wasp sting.
wespetaille te mindi fii hai likëë sö. wasp waist.
west sonu go së. west.
West Indie wanlö paati a di ze de kai Caraibisch Zee. West Indies.
west (ten); watt sonugo; maaka u maaka sitolomu faja faa ta sëndë taanga tjika. west; watt.
westelijk a sonu go së. western; westerly.
westenwind wan ventu di ta kumutu a di së u sonu go. westerly wind.
westerling bakaa. Westerner.
western fëlëm u fa amëëkan köndë bi dë a fesi, sëmbë ta waka ku hasi ta feti ku goni. western.
westers a kumutu a Europa nasö Ameekan köndë. westerns.
westwaarts nango a di së u sonu go. westwards.
wet wëti. law.
wetb. wëti buku. lawbook. Var.: wetboek.
wetboek wëti buku. code of law.
weten sabi. knowledge.
wetenschap sabi u wan soni, u wan lei. science; knowledge.
wetenschappelijk wan lei soni. scientific.
wetenswaardig a dë fanöudu u sabi. worth knowing.
wetgeleerde sabima u wëti. lawyer.
wetgever sëmbë di ta mbei wëti. lawgiver, legislator.
wetgeving te de buta wëti. legislation.
wethouder wan pei tiima. alderman.
wetsartikel wan pisi u wëti. article of law.
wetsbepaling soni de taki buta a wëti. provision of a law.
wetschending poi wëti. violation of the law.
wetstaal 1) di fa de ta fan a kuutu; di fa dee kuutubakaa ta taki soni. legal language.
2) soni u maa faka. whetstone.
wetsverkrachting te de booko wëti. violation of the law.
wetsvoorstel wan wëti de tja ko a fesi u de wegi luku. bill.
wetswijziging te de bia wëti. change in the law.
wettelijk kumafa wëti taki. legal.
wetteloos söndö wëti; söndö tii; an ta libi a di fa. lawless.
wetten maa soni fa a saapu. whet, sharpen.
wettig a kai ku di wëti. lawful, legitimate.
wettisch a ta du leti kumafa wëti taki. strict, rigid.
weven ta ndjaka maaun oto a oto dendu ta mbei soni. weave.
wever sëmbë di ta ndjaka maaun ta mbei koosu. weaver.
weverij kamian ka de ta ndjaka maaun ta mbei koosu soni. weaving mill.
wezel wan mbeti di ta njan oto libilibi soni, a sa bigi kuma awali. weasel.
wezen 1) . be.
2) soni di dë. being, existence.
wezenfonds möni de ta pii da mii söndö mama ku tata. orphans' fund.
wezenlijk tuutuu; soni di dë sö tuu. real, essential.
wezenloos söndö fii, söndö fusutan; an ta lei i na wan soni. vacant, blank.
wezenstrek wan pisi u di fa a dë. feature.
wherry wan pei pali boto. rowboat.
whisky daan. whisky.
whist wan pei kaita pëë. whist.
whisten te de pëë di kaita pëë de ta kai 'whist'. play at whist.
wichelaar sëmbë di ta luku maaka ta konda a fesi andi o pasa a bakaten. augur, astrologer.
wichelarij te de ta luku maaka ta taki a fesi andi o pasa a bakaten. augury, astrology.
wicht 1) di hebi u wan soni. weight.
2) piki mii. baby, child.
wichtig a hebi. weighty.
wie ambë. who.
wiebelen ta doodo nango ta ko. wobble.
wieden ta puu uwii a soni fa an musu kii ën. weed.
wiedes an dë fii taki ën, sëmbë sabi ën kaa. that goes without saying.
wieg bedi de ta doodo miii. cradle.
wiegedruk wan kaba fesiten buku di de mbei bifö di jaa 1500. book printed before 1501.
wiegelen ta doodo nango ta ko. rock, wobble.
wiegelied kanda di i ta kanda ta ganjan miii. lullaby.
wiegen ta-doodo mii a di soni de kai 'wieg'. rock.
wiek 1) hanza; soni ta wai kuma hanza.
2) lampu maun. wing.
wiel wagifutu. wheel.
wielerwedstrijd fia lëi baisigi. cycle race.
wielewaal wan pei fou, a dë baaka ku foofatu nöö a ta kanda suti. golden oriole.
wieling bia wata; aligbe. whirlpool.
wielrennen fia waka ku baisigi. cycle racing.
wielrijder sëmbë di ta lëi baisigi. cyclist.
wier uwii ta nasi a wata kuma tookoogbagba. seaweed.
wierook sumëë suti soni de ta tjuma kuma kanda da dee gadu. incense.
wierookvat komitji ka de ta tjuma 'wierook'. censer.
wig wan soni di tjöni a wan së. wedge.
wigwam Ingi wosu a mbei ku mbeti kakisa. wigwam.
wij u; wi. we.
wijd jabijabi hooo; baaibaai. spacious; wide.
wijden wëi wan soni; buta wan soni apaiti da Gadu; buta ku telu da wan soni. consecrate.
wijdlopig a ta fan nöömö nango. verbose.
wijdte di fa wan soni baai. width, breadth.
wijf 1) mujëë wan u mbeti.
2) mujëë. female.
wijgeschenk soni de tuwë da gadu. offering.
wijk 1) wan pisi u di köndë. district.
2) kule go a wan kamian. flight.
wijken 1) kumutu a pasi. give way; yield.
2) kule go. flee.
wijkplaats tjubi kamian. refuge, asylum.
wijkverpleegster/wijkzuster wan sösutu ta kula sëmbë a wan pisi u di köndë. district nurse.
wijl 1) wan pisiten. while.
2) fu di. since.
wijlen dëdë. death.
wijn win; diingi de ta mbei ku fuuta wata. wine.
wijnbeker win gaasi. wine cup.
wijnberg kuun bandja ka de paandi pau njanjan u mbei 'win'. vineyard.
wijnbouw di kiija u di pau njanjan de kai `druif' di de ta mbei win. vineculture.
wijndruif wan pau njanjan ku ën de ta mbei win. grape.
wijngaard kamian ka de paandi dee `druif' fu de mbei win. vineyard.
wijnhandel te de ta sei win. wine trade.
wijnjaar wan jaa di de feni hia u di pau njanjan de kai `druif' fu de mbei win. vintage year.
wijnkoper sëmbë di ta bai 'win' ta sei. wine merchant.
wijnkuip baki di de ta makisa di pau njanjan fu de mbei win. wine vat.
wijnpers ka de ta makisa di pau njanjan fu de mbei `win'. wine press.
wijnstok di tatai di ta pai di pau njanjan de ta mbei win. vine.
wijnvat bali ka de ta lai di win. wine cask.
wijs 1) a a' fusutan. wise.
2) fa u du wan soni. manner.
3) di fa di kanda ta piki. melody.
wijsbegeerte di lei u fa sëmbë ta pakisei a hedi dendu. philosophy.
wijselijk de du ën ku fusutan. wisely.
wijsgeer könima; sëmbë di lo' u wegi soni luku a hedi dendu. philosopher.
wijsgerig a lo' u wegi soni a hedi dendu. philosophical.
wijsheid bunu fusutan; köni. wisdom.
wijsmaken 1) taki soni da sëmbë faa fusutan. inform; explain.
2) taki ganjan soni da sëmbë te a ko biibi. deceive.
wijsneus wan sëmbë ta mëni taa a sabi hii soni. know-it-all.
wijsneuzig a ta mbei kuma a sabi hii soni. conceited.
wijsvinger piioto finga. forefinger.
wijten buta a di oto sëmbë hedi. impute.
wijting wan pei fisi u ze. whiting.
wijwater apaiti wata de ta wooko ku ën a Lomusu keiki. holy water.
wijze 1) di fasi. way, manner.
2) fusutanma. sage.
wijzen lei finga; lei sëmbë wan soni. point out.
wijzer oloisi papai; papai ta lei soni. pointer.
wijzerplaat ka di papai ta bia a di oloisi. dial.
wijzigen bia wan soni; tooka wan soni. modify, alter, change.
wik, wikke 1) di unmëni u wan soni di i wegi a wan pasi. weighed amount.
2) wan pei uwii. plant sort.
wikkelen lolu soni; dimboli wan soni a soni. wrap up.
wikken hopo soni luku unfa a hebi tjika. estimate weight.
wil . wish, desire.
wild 1) an fii ku sëmbë; an guwenti.
2) de an wooko ku ën eti.
3) fanjanfanjan söndö tii. wild.
4) mbeti di de ta höndi. game.
wildbaan wan kamian de lontu tapa da mbeti. game preserve.
wildbraad bakabaka mbeti. roasted wild meat.
wilddief sëmbë di ta kii mbeti a wan kamian ka de an musu höndi. poacher.
wilde sëmbë di an ta fii ku oto sëmbë. savage.
wildebras wan mii an ta libi a sëmbë fa. wild child; tomboy.
wildernis 1) kamian di fika kuma Masa Gadu mbei ën.
2) kamian ka sëmbë an sa libi. wilderness.
wildstand dee un mëni mbeti dee dë a wan kamian. stock of game.
wildvreemd ja si ën seei wan daka. perfect stranger.
wildzang 1) wan mii ta du soni ku sinkii hibijuu. tomboy.
2) kanda u fou; dee fou. birdsong.
wilg wan pei pau, maun fëën ta kai jööö. willow.
wilgeboom wan pei pau, maun fëën ta kai jööö. willow tree.
willekeur te i du kumafa i kë. arbitrary.
willekeurig 1) ku i seei kë. voluntary.
2) kumafa a kë. arbitary.
willen . wish; volition; will.
willens ku sabi. deliberately.
willig a kë du ën. willing.
willoos söndö kë. will-less.
wilsbeschikking pampia fu te i dëdë de o sabi u du ku dee soni fii. last will.
wilskracht kaakiti; tai hati di i abi u du soni. energy; willpower.
wimpel tilili faaka öfu lenti. pennant.
wimper wojolabu. eyelash.
wind ventu. wind.
windas wan pei masini de ta hopo soni. windlass, winch.
windbuil njanbukama. wind bag.
windbuks piki fou goni. air gun.
winddruk di fa di ventu ta böö taanga a wan kamian. wind pressure.
winde 1) wanlö pei tatai uwii ka folo. bindweed.
2) masini di ta hopo soni. windlass.
windei obo söndö kakisa. shelless egg.
winden 1) lolu wan soni. wind.
2) hopo soni ku wan masini, de ta bia maun fëën. raise with winch.
winderig a dë ku hia ventu. windy.
windhond wan pei lö dagu ta kule hesi ta na soni. greyhound.
windhoos wan ventu ta bia ta lomboto. wind spout, tornado.
windjak wan sati djakiti ta tapa ventu ku tjuba da i. wind breaker.
windmolen mbii di di ventu ta bia. windmill.
windrichting di së ka di ventu ta wai kumutu. direction of the wind.
windscherm soni di i buta u tapa di ventu. wind screen.
windsel sakaa u tai kasikaasi. bandage.
windspil masini de ta hopo soni. windlass.
windstilte te mundu dë pii sö, ventu an ta wai seei. calm.
windstreek wan u dee së ka di ventu sa böö kumutu. point of the compass.
windvaan wan soni ta bia ta lei i fa di ventu ta wai. weather vane.
windvlaag wan hebi ventu di ko di wan pasi veeo sö. gust of wind; squall.
windvrij a dë tapatapa da di ventu. sheltered.
windwijzer papai di ta lei ka di ventu ta kumutu. weathercock.
wingerd di tatai di ta pai di pau njanjan de ta mbei win. grapevine.
wingewest köndë di de wini buta a de basu. conquered country.
winkel wënkë. shop, store.
winkelbediende sëmbë di ta heepi a wan wënkë. shop assistant.
winkelbuurt kamian ka dee wënkë dë hia. shopping quarter.
winkelen te i nango bai soni. go out shopping.
winkelhaak winkaaki. carpenter's square.
winkelhuis wënkë ku wosu u libi mökisimökisi. shop-house.
winkelier wënkëma. shopkeeper.
winkelprijs di mëni de ta sei wan soni a wënkë. retail price.
winnaar winima. winner, victor.
winnen 1) wini. win; gain.
2) ta pii a kamiankamian. gather.
winner sëmbë di wini a wan soni; winima. winner.
winst di wini di i abi a soni. profit, gain, benefit.
winstaandeel di fii së u di wini. share in the profit.
winstbejag ta biinga fii feni wini. pursuit of gain.
winstgevend a abi wini. lucrative, remunerative.
winstmarge di fa i wini u wan soni tjika. margin of profit.
winter kötöten a bakaa köndë; 21 december - 20 maart. winter.
winterachtig a kötö kuma di kötötën a bakaa köndë. wintry.
winteren kötö wei ta ko. it is getting wintry.
wintergoed dee soni di i ta bisi a di kötötën; fuuta ku folo u kötöten. winter clothes; winter fruit.
winterhanden te i maun ta hati i u di di wei kötö poi. chillblained hands.
winterkoninkje wan pei piki kanda fou, an ta kule da di kötö u baaka köndë. wren.
wintermaand 1) tuwalufumu; december.
2) wan u dee dii kötöten liba u bakaa köndë! December, January, Febuary; winter month.
winterseizoen kötöten. winter season.
winterslaap te mbeti ta duumi ta pasa di kötöten u bakaa köndë. hibernation.
wintersport dee pëë dee de ta pëë a kötöten. winter sports.
winzucht te i ta biinga abi wini a soni hia poi. lust of gain.
wip 1) wan pei pëë te tu mii ta sindo a wan paanga, wan a wan së, wan a wan së, de ta hopo ta saka. seesaw.
2) kölö pisiten. whip.
wipbrug booki di de ta hopo ta saka. drawbridge.
wipneus kaki nusu. tilted nose.
wippen 1) ta hopo ta saka hesihesi. seesaw.
2) puu ën nëën kamian. unseat.
wipplank di pau ka de ta pëë di pëë de kai 'wip'. seesaw.
wipstoel sutuu ka i ta doodo nango ta ko. rocking-chair.
wirwar 1) fanjanfanjan soni ndjakadjaka. tangle.
2) soni de mbei ku sömëni pasi, ja sa naasë fii waka nöö i kumutu. maze.
wis 1) seeki. certain; sure.
2) pau maun. twig.
3) wan pikii pisi u soni; te fii sabi an dë möön. wisp.
wisent wan mbeti kuma gaan kau ma de an ta kiijëën. European bison.
wiskunde hei lei u konda soni. mathematics.
wispelturig ja sa langi nëën, a ta tooka nango ta ko. fickle, inconstant.
wissel tooka. exchange.
wisselaar sëmbë di ta tooka möni da i. moneychanger.
wisselbaar a sa tooka. changeable.
wisselbank banku ka de ta tooka möni. exchange bank.
wisselen tooka. exchange; change.
wisselgeld piki möni. change.
wisselkoers di mëni di möni o puu da i te i tooka ën. rate of exchange.
wisseltand tanda di ta nasi a di piki mii tanda kamian. permanent tooth.
wisselvallig a ta tooka nango ta ko, ja sa fa a o dë amanjan. precarious; uncertain, unstable.
wisselwerking di fa de ta wooko ku de seei. interaction.
wissen feki puu. wipe.
wisser soni di i ta feki soni puu. mop, duster.
wissewasje wisiwasi soni; na gaan soni. trifle.
wit weti. white.
witachtig a dë wetiweti sö. whitish.
witgloeiend a kendi taanga te a ko weti faan. white hot.
witkalk keeti u weti wosu bandja. whitewash.
witkiel sëmbë di ta tja lai da i. porter.
wittebroodsweken dee fosu wiki baka u di wan womi toou ku wan mujëë. honeymoon.
witten feifi wosu ku di soni de kai 'witkalk'. whitewash.
witvis wanlö pei fisi. whiting.
wnd. di ta hoi kamian da di otowan. acting. Var.: waarnemend.
woede gaan hati boonu. fury, rage.
woeden du soni ku gaan hati boonu. rage.
woeker möni du de wini hia poi a wan sëmbë. usury.
woekeraar sëmbë di ta wini möni a wan oto sëmbë hia poi. usurer.
woekerdier libilibi soni di ta njan oto soni sinkii ta libi. parasite.
woekeren suku wini a otowan gaanfa poi. practice usury.
woekerplant uwii di ta libi a oto pau sinkii, kuma pikifoukaka. parasite.
woekervlees te kamian fii ta tutu mbeti. proud flesh.
woelen ta buli ta seki nango ta ko. toss about.
woelig an ta dë pii möönsö, a ta seki nango ta ko. restless; turbulent.
woensdag pikisaba; diide wooko. Wednesday.
woerd womi patupatu. drake.
woest 1) taanga hatiboonu. wrath.
2) an dë a tii basu. wild, savage.
3) aan soni nëën. desolate.
woesteling wan sëmbë di na a' manini, a ta du soni gaanfa poi söndö mëni di otowan fëën; wan sëmbë ta libi kuma mbeti. brute; ruffian.
woestenij kamian ka sëmbë an sa libi. waste.
woestijn sabana kamian. desert.
wol sikafu puuma. wool.
wolbaal sikafu puuma de tai a bondji. bale of wool.
wolf 1) sabana dagu.
2) wan pei siki ta njan i sinkii, a ta dë a tanda tu. caries.
wolfabriek fabiliki ka de ta wooko di sikapu puuma ta mbei koosu soni. woolen mill.
wolfram wan pei taanga felu de ta mbei soni ku ën. tungsten.
wolfskuil baaku u kisi di mbeti de kai 'wolf'. pitfall.
wolhandel te de ta wooko ku sikafu puuma ta mbei möni. wooltrade.
wolk wöluku; bundji u liba. cloud.
wolkachtig a dë bunjibundji. cloudy.
wolkbreuk te tjuba kai taanga di wan pasi. cloudburst.
wolkenkrabber gaan hei wosu nango liba. skyscraper.
wollen soni di de mbei ku sikapu puuma. woolen.
wolvin mujëë wan u di mbeti di kai 'wolf'. she-wolf.
wond kasikaasi. wound, injury.
wonder foondo soni. wonder; strange.
wonderbaar a dë foondo soni. miraculous.
wonderdokter sëmbë ta pëë data ma an abi pampia u kula sëmbë; bonuma. quack.
wonderkind mii di köni pasa maaka. child prodigy.
wonderlijk a foombo. strange, odd.
wondermens sëmbë di köni pasa maaka. prodigy.
wonderolie kasitioli fatu. castor oil.
wondkoorts fëbë di wan kasikaasi da i. wound fever.
wonen libi a wan kamian. live, reside.
woning wosu u libi. residence.
woningnood te wosu an dë tjika da dee sëmbë u di köndë. housing shortage.
woonachtig a ta libi a di kamian dë. resident.
woonbuurt wan pisi ka de ta libi. residential neighbourhood.
woonhuis wosu ka sëmbë ta libi. private house.
woonkamer sakasa. sittingroom.
woonplaats tan kamian fii. dwellingplace.
woonvertrek sakasa. sittingroom.
woonwagen wagi de seeka kuma wosu u de sa libi. caravan.
woonwijk pisi u di foto ka wosu u libi dë. residential quarter.
woord wöutu; wöutu pisi. word, term.
woordbreker sëmbë di ganjan otowan a wan soni de taki. wordbreaker.
woordbreuk te ja du kumafa i bi taki. breach of promise.
woordelijk a taki ën leti kumafa de bi taki ën dë; a sikifi ën leti kumafa dee wöutu dë. verbatim; literally.
woordenboek buku u luku andi wan wöutu kë taki. dictionary, lexicon.
woordenkraam te i taki soni ku hia wöutu di na dë fanöudu. verbiage.
woordenpraal di fan suti ma an a' gogo. flowery speech.
woordenrijk a abi hia wöutu peipei. rich in words.
woordentwist buja. dispute.
woordenwisseling 1) te de ta fan nango ta ko a wan soni liba. discussion.
2) buja. altercation.
woordenzifter wan sëmbë ta afia nöömö ku di fa otowan ta taki soni. quibbler.
woordkunst te i sa' u fan. wordcraft.
woordschikking fa dee wöutu ta kai makandi te i taki wan soni. order of words.
woordsoort di pei wöutu pisi a dë. part of speech.
woordspeling te de ta pëë ku wöutu di ta djei di wan ma na sö de dë. pun.
woordvoerder di sëmbë di ta fan ku sëmbë da i. spokesman.
worden ko sö; ta ko. become.
wording fa wan soni du ko. genesis, origin.
worgen peeta a tutu kii. strangle, throttle.
worm bitju. worm; grub.
wormig a dë ku bitju. wormy.
wormkoekje deesi u kii bitju, a dë kuma kuku. wormcake.
wormstekig bitju njan mën. wormeaten.
wormvormig a mbei kuma bitju. vermiform.
worp 1) vinde u soni. throw.
2) dee hia mii di wan mbeti pai di wan pasi. litter.
worst lalalala mbeti de ta tuusi a soni kuma tiipa ta njan ku bëëë. sausage.
worstelaar hasuwama. wrestler.
worstelen hasuwa; feti. struggle.
worstelstrijd fia hasuwa. wrestling match.
wortel 1) lutu.
2) 4 da di `wortel' u 16, biga 4x4= 16; 12 da di `wortel' u 144 biga 12x12=144. root.
3) wan pei foofatu goon njanjan u bakaa köndë. carrot.
wortelen buta lutu. take root.
wortelteken wan maaka de ta wooko ku ën te de ta puu di `wortel' u wan nömbu. radical sign.
worteltjes wan goon njanjan de ta njan, a dë foofatu. carrots.
woud pau matu. forest, wood.
woudreus gaan gindi pau a matu kuma kankantii. giant tree of the woods.
wouw wan gaan fou di ta njan otowan. kite.
wraak te i du wogi ku sëmbë fu di a bi du wogi ku i. revenge.
wraakgierig a ta du wogi ku sëmbë baka. revengeful.
wraakoefening du wan soni ku ën baka. retaliation.
wrak 1) di soni di fika te wan soni booko gaanfa. wreck.
2) an dë bunu möön; a ta seki. rickety, shaky, crazy.
wraken ja kë ën. object to.
wrakgoederen gudu u wan sipi di booko fika a mindi wata. wreckage.
wrang a gandji; an kai ku i seei. sour tart.
wrat wan pei sii ta kumutu a i sinkii. wart.
wreed an abi tjalihati. cruel.
wreedaard wan sëmbë söndö tjalihati. brute.
wreef böö u futu. instep.
wreken du hogi ku sëmbë fu di a du wogi ku i. revenge.
wrevel te i tei hatiboonu u wan soni. resentment.
wrevelig soni an ta kai ku ën möönsö. peevish.
wriemelen fa bitju ta mbei huluhuluhulu sö; ta buli nango ta ko. wriggle; squirm.
wrijflap duku u feki soni fa a linzo. polishing cloth.
wrijfmiddel soni u giliki sinkii. liniment.
wrijven lobi; gili. rub.
wrikken 1) buli go ko.
2) puu ku wan kodo pada. jerk; scull.
wringen kpindji. wring; twist.
wringmachine masini di ta kwindji koosu. clothes wringer.
wrochten tëmbë; mbei njunjun soni. create.
wroeging i du wan soni nöö a toona ko hati i a baka. remorse.
wroeten ta diki ta hulu; ta njan funjanfunjan kuma pingo. root, grub.
wrok hoi a bëë; tei hatiboonu a wan soni. grudge; resentment.
wrokken ta hoi a bëë; ta tei hatiboonu nango. chafe, sulk.
wrong di kpindji u soni; soni i bia domboli makandi. wring; roll.
wrongel mëiki di de bi buta dë, te a sowa nöö hën de butëën a duku kpindji puu wata. curds.
wuft an a' pakisei a soni. frivolous, flighty.
wuiven wai maun da; wai go ko. wave.
wulp wan pei langafutu fou ta dë a wata. curlew.
wulps a ta mbei sinkii, an a' sen. lewd.
wurgen peeta a tutu kii. strangle.
wurm 1) bitju. worm.
2) pikimii. tyke.
wurmen ta buli nango ta ko kuma bitju. wriggle.
W./w 1) sonugo. west. Var.: 1. west(en).
2) maaka u maaka sitolomu faja fa a ta sëndë taanga tjika. watt. Var.: watt.
Copyright © 2002