W - w
waadbaar
di wata an fundu ala, i sa pasa ku futu.
fordable.
waadvogel
langa futu fou ta waka a wata.
wadingbird.
waag
1)
soni u wegi soni.
balance.
2)
kamian u wegi soni.
weighing house.
waaghals
sëmbë di ta du soni di sa dëën makei.
daredevil.
waaghalzerig
a ta du soni ku hediwai söndö abi toobi ku ën libi.
reckless.
waagschaal
1)
di soni di de ta buta soni ta wegi.
scale.
2)
te de nango a soni di sa tja dëdë kii de.
jeopardize one's life.
waagstuk
wan soni i du, ma ja sabi ee a o ko bunu da i.
risk, venture.
waaien
böö soni; ta wai; ta wai nango ta ko.
blow; wave; flutter.
waaier
wawai; wan soni ta wai ventu da i.
fan.
waak
1)
te de dë ku wojo ta wakiti.
watch.
2)
booko didia.
wake.
waakhond
dagu di ta watji wosu.
watchdog.
waaks
a dë ku wojo ku pakisei.
watchful.
waakzaam
i ta dë wekiweki fu wan soni an miti i.
watchful.
waan
wan soni i ta mëni ma na tuu.
delusion.
waanwijs
a a' gaan womi fasi; te i ta mëni taa di fii pakisei nöö bunu.
conceited; opinionated.
waanzin
siki a hedi.
lunacy; madness.
waanzinnig
laulau; an dë bumbuu pakisei soni.
mad.
2)
unsë; naasë.
where.
3)
dee soni de ta sei a di wënkë.
merchandise.
waarborg
1)
soni i da de u te ja paka dou, nöö de tei ën hoi.
security.
2)
pampia de da i u di soni, ee ambunu i sa toona feni otowan fëën.
guarantee.
waard
1)
sëmbë di abi wan hotëli.
landlord.
2)
di mëni wan soni sa dë; di fa wan soni bunu tjika.
worth.
3)
wan basu kamian a tu lio mindi.
holm.
waarde
di mëni wan soni sa dë; di fa de ta kai ën gaan soni tjika.
worth; value.
waardebon
wan pampia de da i a möni kamian fii sa go bai soni.
gift coupon.
waarderen
wegi buta un mëni wan soni sa dë.
value, estimate.
waardig
a bumbuu; de musu u lesipeki ën.
worthy.
waardin
mujëë di a' wan hotëli.
landlady.
waardoor
nëën; unfa.
through which; by which.
2)
lei taa sö wan soni.
prove.
waarmerk
sitampu de buta a soni fii sa taa na ganjan soni.
authentication, stamp.
waarnemen
1)
si soni; kisi soni.
observe, take hold.
2)
hoi kamian da sëmbë.
substitute.
waarnemer
1)
di sëmbë di si di soni.
observer.
2)
di sëmbë di ta hoi di kamian ufö.
substitute.
waarzeggen
te de taki da i andi o pasa ku i a bakaten.
tell fortune.
waas
soni kuma bundji sö ta mbei ja sa si bunu.
haze.
wacht
dee sëmbë de ta hoi wakiti a wan kamian; wakiti.
watchmen; watch.
wachten
1)
wakiti; tan luku soni nasö sëmbë.
wait; await.
2)
hoi wakiti.
keep watch.
wachtgeld
wan möni de ta paka i fu di ja sa dë a wooko.
unemployment compensation.
wachthuisje
kamian ka i sa go sindo wakiti.
bus shelter.
wachtkamer
kamba ka i ta sindo ta luku wan sëmbë.
waiting room.
wachtlijst
pampia ka de ta sikifi i në fu te juu fii dou nöö de kai i.
waiting list.
wachtpost
1)
kamian ka wakitima dë.
watch post.
2)
wakitima.
watchman.
wachtwoord
wan soni i musu taki ufö de o da i pasi fii pasa.
password.
wad
kamian di ta singi a foouwata.
mud-flat.
wade
koosu de ta lolu dëdë sinkii.
shroud.
waden
te de waka a wata di na fundu.
wade; ford.
waf
di 'houhou' u dagu bai.
bow-wow.
wafel
wan pei panukuku de jasa a felu mindi, sinkii fëën ta dë maakamaaka.
waffle.
wafelijzer
di felu di ta jasa di kuku de kai 'wafel'.
waffle iron.
wagen
1)
wagi.
coach, carriage.
2)
te i nango du soni di sa tja dëdë kii i; te i ta du wan soni ma ja sa ee a o ko bunu da i.
risk; venture.
wagenschot
wan pei finu paanga de ta bisi wosu ku ën.
wainscot.
waggelen
ta waka nango ta ko kuma i dööngo.
totter, stagger.
wagon
wan u dee wagi u talanwagi ka sëmbë ta sindo; wagi.
carriage.
wajang
wan pei pëë dee Jampanësi sëmbë ta pëë ku pobiki.
Javanese puppet game.
wak
kamian ka di wata ta ko ëisi ma na degi eti.
thin ice.
waken
ta wakiti kamian; dë ku wojo ta watji.
keep watch.
waker
1)
wakitima.
watchman.
2)
soni de mbei langalanga a di wata bandja u hoi di wata fa an pasa.
dike.
wal
1)
lampeesi; tela.
shore.
2)
soni de mbei u tapa di kamian fu de an booko ën.
rampart.
2)
wan gaan pei tutu ta piki basu töngö.
French horn.
walg
te ja lobi wan soni seepi; buuse.
aversion; dislike.
walgelijk
an suti; ja lobi ën seei; soni u buuse.
disgusting.
walgen
te i ta fii buuse u wan soni.
strong dislike.
walkietalkie
piki ladio di ta wooko kuma telefon, de ta tjëën ta fan ku de seei nëën.
walkietalkie.
walm
degi sumuku kuma fabiliki sumuku.
smoke; smog.
walmen
ta puu degi sumuku.
smoke.
walnoot
wan pei pau sii de ta njan.
walnut.
walrus
wan pei gaan mbeti ta dë a ze ku ze bandja a dee kötö wata u goonliba.
walrus.
wals
1)
wan pei baja.
waltz.
2)
wan pei masini ta zin pasi ta linzo ën.
roadroller.
walsen
1)
te de baja di baja de kai 'wals'.
waltz.
2)
te de ta wooko wan masini ta zin di pasi ta linzo ën.
crush with roadroller.
wammes
wan oto nën u 'wambuis'.
jacket.
wan
1)
manda de ta lai alisi ta böö.
winnowing basket.
2)
anbunu.
bad; useless.
wanbeheer
de an ta tii di soni bunu.
misgovernment.
wanbestuur
de an ta tja di soni bunu.
misgovernment.
wand
paanga ka de paati wan wosu; wosu bandja; bandja u soni.
wall.
wandaad
gaan hogi de du.
misdeed; outrage.
2)
di fa i ta libi.
behavior.
wandelaar
sëmbë di ta waka ku futu ta köi.
walker.
wandeldek
kamian a di sipi ka fii waka ta köi.
promenade deck.
wandelgang
goon kamba ka i sa ta waka ta puu fuufei.
lobby.
wandelkaart
kaita di ta lei i dee pasi ka i sa waka.
roadmap.
wandelweg
pasi u sëmbë waka ku futu.
walkway.
wandtapijt
putuu tapëiti sö u hëngi a wosu sinkii bisi ën.
tapestry.
wanen
te i pakisei fa wan soni dë ma na tuu.
fancy; imagine.
wanhoop
te pakisei fii kaba taa soni sa seeka möönsö.
despair.
wanhopen
te i dë gudjuu, ja mëni taa di soni sa ko bunu möönsö.
despair.
wankel
an dë bunu; a ta seki nango ta ko.
shaky; insecure.
wankelbaar
a dë bunu, a ta seki nango ta ko.
unstable, unsteady.
wankelen
ta waka kuma a dööngö.
stagger, totter.
wanklank
soni di na ta piki bunu a dee otowan dendu.
discordant sound.
2)
solanga.
3)
hiniwanten.
4)
te.
when.
wannen
böö alisi, pinda sö fu a ko limbo.
winnow.
wanner
sëmbë di ta böö di alisi, pinda, sö mbei a ko limbo.
winnower.
wanorde
fanjanfanjan soni.
disorder.
wansmaak
te an ta lobi bumbuu soni.
bad taste.
want
1)
wan soni u tuusi a maun, a a' kamian u di gaan finga fii.
mitten.
2)
fu di; biga.
for;.
3)
hii dee tatai soni dee i abi fanöudu a wan sipi.
rigging.
4)
fanöudu soni u höndi fisi.
fishing tackle.
wantoestand
te soni ko wogi pasa maaka.
terrible condition.
wapenkreet
wan bai de ta bai te de nango a feti.
call to arms.
wapenrusting
hii dee soni wan sodati ta bisi ta tja te a o go a feti.
armour.
wapenschouwing
te di sodati hedima tja dee sodati ko makandi fa a luku fa de ta du.
review.
wapenzaal
gaan kamba ka de ta hoi feti soni.
armoury.
wapperen
ta wai nango ta ko.
wave, flutter.
war
fasifasi; fanjanfanjan.
confusion.
warande
kamian ka i sa ta waka ta sindo ta da oto; kamian ka de ta hoi mbeti fu sëmbë ko luku, nöö sëmbë an sa höndi de.
park.
warboel
te wan soni dë fanjanfanjan poi.
mess; muddle.
waren
1)
waka deei.
wander.
2)
wënkë lai.
wares.
warenhuis
gaan wënkë ka i sa bai peipei soni, kuma Kirpalani.
department store.
warenkennis
te i sabi soni u wënkë lai.
knowledge of commodities.
warhoofd
wan sëmbë di ta pakisei soni fanjanfanjan.
scatter brain.
warhoop
te wan soni dë fanjanfanjan poi.
confused heap.
warmbloedig
buuu fëën dë di wan kendi nöömö.
warmblooded.
warmen
kendi soni.
warm, heat.
warmte
di kendi u soni.
warmth.
warmtegraad
di fa wan soni kendi tjika.
degree of heat.
warnet
wan soni dë fanjanfanjan sö, a taanga u seeka.
tangle.
wars
ta ja lobi wan soni seei.
averse to.
was
1)
fatu u lobi a soni fa a linzo; kanda fatu.
wax.
2)
soni u wasi.
wash.
3)
di göö u wan soni.
growth.
wasbaar
a sa wasi söndö soni toobi ën.
washable.
wasbak
wasi baki; gaan gbangban paabi u wasi maun.
washbowl.
wasbeer
wan piki mbeti, te a o njan soni nöö a ta wasi ën.
raccoon.
wasecht
te i wasi ën an ta puu pëndë.
washable, colorfast.
wasem
ventu di ta puu go liba te wata ta fëëbë.
steam, vapour.
wasemen
a ta puu ventu go liba.
steam.
wasknijper
pindjapindja u jabi koosu a tatai.
clothespeg.
waslijn
tatai ka i ta jabi koosu.
clothesline.
wasmachine
wasi masini di ta wasi koosu lai.
washing machine.
wasmand
koosu lai manda.
laundry basket.
2)
ta göö.
grow.
3)
lobi fatu a wan soni fa a ko linzo.
wax.
4)
a mbei ku kandafatu.
wax.
wassenbeeldenspel
kamian ka de abi pobiki u nëbai sëmbë de mbei ku kandafatu fu sëmbë go luku.
waxworks.
wasserij
kamian ka de ta wasi koosu lai.
laundry.
wastobbe
bensini; baki di i ta wasi koosu lai nëën dendu.
washtub.
2)
wan soni.
something, anything.
3)
piki sö.
little bit.
waterafvoer
ngötö de diki fu wata kule kumutu a wan kamian.
water drainage.
watercloset
weisei kamian ta wooko ku wata.
water closet.
waterdamp
wata di ko dë kuma ventu; ventu ta puu go liba te wata ta fëëbë.
vapour.
waterdicht
wata an sa pasa nëën go a dendu.
waterproof.
wateren
1)
tuwë wata a soni.
water.
2)
miindja.
urinate.
watering
ka di wata ta kule.
watercourse.
waterkering
ka de tapa wata fu an kule; dan.
dam; embankment.
waterkers
wan pei uwii ta dë a wata, de ta njan mën.
watercress.
waterloop
ka di wata ta kule nango.
water course.
waterlozing
1)
ngötö u puu wata a wan kamian.
drainage.
2)
te i miindja.
urination.
watermerk
wan maaka dë mbei a di pampia sinkii, te i hoi ën a limbo nöö i sa si ën.
watermark.
waternood
te wata an tjika a di kamian.
watershortage.
waterpas
1)
wata pasi de ta wegi soni luku ee a dë tololoo.
2)
a dë palalaa.
level.
waterpest
wanlö uwii ta nasi a wata.
water weeds.
2)
kamian ka dee mbeti sa bebe wata.
watering place.
waterpolo
wan bali pëë de ta pëë a wata liba.
water polo.
waterput
wata peti; baaku de diki a goonbasu te dou a wata.
well.
2)
wan sëmbë di sabi u sun bunu.
water rat.
waterschap
di pisi u lanti di ta seeka wata soni a wan kamian.
board of public works.
waterschouw
te de ta luku wata pasi ta seeka.
inspection of waterways.
watersport
dee pëë de ta pëë a wata.
water sports.
waterstaat
dee lantima dee ta seeka wata pasi ku booki soni.
dept. of waterworks.
waterstof
wan pei ventu, ee a mökisi ku oto soni nöö a ta wata.
hydrogen.
watertanden
te buka fii ta kule wata.
makes your mouth water.
watertrappen
te i ta du soni ku futu fii a wata fu ja singi.
tread water.
waterval
wan hei kamian ka di wata ta kule ta kai; dan.
waterfall.
waterverf
feifi de ta mökisi ku wata.
water paint.
waterzucht
wan pei siki kuma kanduu, wata ta dë a i sinkii ta njaan i.
dropsy.
watje
wan pisi maaun.
piece of wadding.
watt
wan pei maaka de ta maaka fa di peeli ta sëndë taanga tjika.
watt.
watten
putuu maaun.
cotton wool.
watteren
de buta maaun nëën.
wad, quilt.
wauwelaar
sëmbë di ta fan hia ta fuufei sëmbë.
twaddler.
wauwelen
ta fan hia ta fuufei sëmbë.
chatter.
wazig
a dë bundjii sö.
hazy, foggy.
wdb.
buku di ta puu da i andi wan wöutu kë taki.
dictionary.
Var.:
woordenboek.
wecken
seeka soni u njan buta a bata fii njan a bakaten.
can.
wed
wata kamian ka mbeti ta ko ta bebe wata.
watering place.
wed.
mujëë di manu fëën dëdë.
widow.
Var.:
weduwe.
wedde
di möni di i ta kisi u di wooko.
salary.
weder
baka; pasa baka.
again; once more.
wederdienst
du wan soni da wan sëmbë baka.
service in return.
wedergeboorte
ko pali njunjun baka; te de toona weki wan awoo soni baka.
rebirth.
wederhoor
te i jei a dee tu sëmbë tuu ee undi a' leti.
hear both sides.
wederkerend
seei: kuma hënseei, mi seei, i seei.
reflexive.
wederkerig
a dë a de tu së tuu.
mutual, reciprocal.
wederom
baka; möön.
again; once again.
wedervaren
te wan soni pasa ku i.
befall; experience.
wederwaardigheid
dee wogi ku dee bunu de ta ko a di libi fii.
vicissitudes of life.
wederzien
toona miti baka; toona si baka.
meet again.
wederzijds
a dë a de tu së tuu.
mutual, reciprocal.
wedijveren
te i ta fia libi ku di otowan fii.
compete.
wedren
te hasi ta fia kule.
race.
wedstrijd
wësitëlëi; fia du soni ku sëmbë luku ambë o wini.
match, contest.
weduwe
wan mujëë di manu fëën dëdë.
widow.
weduwenpensioen
pensu di wan mujëë ta kisi u di di manu fëën dëdë.
widow's pension.
weduwnaarspijn
te i naki agomaun hën Anasi kisi i.
hit your funnybone.
wee
1)
fuka.
unpleasant circumstance.
2)
te soni ta hati i gaanfa kuma te mujëë dë ku bëë nöö di bëë njan mën.
sharp pain.
3)
helu!
woe.
weefgetouw
wan pei masini u ndjaka maaun mbei koosu.
loom.
weefsel
1)
dee pikipiki pisi u libilibi soni dee dë namanama makandi fu ko wan pisi fii sinkii.
tissue.
2)
soni ndjakandjaka oto a oto dendu; koosu soni.
fabric; texture.
weefster
mujëë sëmbë di ta ndjaka maaun ta mbei koosu soni.
weaver.
weefstoel
masini ta ndjaka maaun ta mbei koosu soni.
loom.
weeg
an ta fii bunu.
sickly; qualmish.
weegschaal
wegi di de ta wegi soni.
scales, balances.
2)
an taanga, a dë moimoi.
soft.
weekblad
wan pampia di de ta mbei hiniwan wiki.
weekly paper.
weekdier
libilibi soni söndö bonu kuma kola.
mollusk.
weekgeld
möni di i ta kisi a wan wiki u wan soni.
weekly rent.
weekhartig
soni ta hati ën hesi; a a' tjalihati u soni gaanfa.
soft hearted.
weekhuur
di möni di i ta paka hiniwan wiki fu wan soni di i ta juu.
weekly rent.
weeklacht
te wan soni hati i i ta bai ta këë; këë pena.
lamentation; wailing.
weekloon
möni di de ta paka i hiniwan wiki.
weekly wages.
weelde
1)
te i abi gudu pasa maaka.
luxury.
2)
kölöku.
happiness.
weelderig
a a' gudu pasa maaka.
luxurious; sumptuous.
weer
1)
di fa di mundu dë; di wei.
weather.
2)
möön; baka.
again.
3)
taampu tuwë gogo.
offer resistance.
weerbericht
te de ta konda a ladio fa di wei o dë.
weather report.
weergave
te i toona mbei otowan fëën.
reproduction.
2)
toona mbei otowan fëën.
reproduce.
weerglas
soni di ta maaka ventu fii sabi ee sonu o jabi, ee tjuba o kai.
weather glass.
weerhaak
tukusi; di bendibendi pisi u wan hukunjanjan di ta kisi soni hoi.
barb.
weerhaan
soni di de mbei kuma womi ganian, a dë a wosu liba ta bia ku ventu.
weather cock.
weerhouden
hoi wan sëmbë a baka fu an du wan soni; tai hati disa.
hold back; restrain.
weerhuisje
soni kuma piki wosu ku pobiki a dendu ta lëi i ee tjuba o kai.
weatherbox.
weerklank
anasi piki; te i toona taki di wan seei soni de bi taki kaa.
echo.
weerklinken
töngö fëën ta toona ta piki.
resound; ring out.
weerkracht
di fa de sa feti tjika.
military strength.
weerleggen
te de ta lei taa wan soni na tuu.
refute.
weerlicht
te gaangadu koti faja ma ja ta jei di bai fëën.
summer lightning.
weerloos
te ja sa bia taampu feti.
defenceless.
weermacht
kaakiti u sa bia taampu feti ku sodati.
armed forces.
weermiddelen
feti soni i abi u tapa i seei.
means of defense.
weerpijn
wan pen i ta fii a wan oto kamian möön leiki ka di soni du i dë.
sympathetic pain.
weerslag
fa a du u di soni di pasa.
reaction.
weerspiegelen
ta paaja mujeje u soni; di soni sipei ta du.
reflect.
weerspraak
soni a taki di na kai ku di u di otowan.
contradiction.
weerstaan
taampu tuwë gogo da; tai hati disa.
resist.
2)
te i tai hati disa wan soni.
resistance.
2)
aluwasi.
in spite of.
weerwolf
kontu köndë soni te sëmbë ta bia ko kuma matu dagu.
werewolf.
weerzien
miti baka; si baka.
see again; meet again.
weerzin
te i fëëën; te i buuse ën; te ja sa si ën a wojo.
repugnance.
wees
mii di na abi mama ku tata.
orphan.
weeshuis
kamian ka de ta kiija mii di na abi mama ku tata.
orphanage.
weeskind
1)
mii di de kiija a 'weeshuis'.
2)
mii söndö mama ku tata.
orphan.
weesmoeder of vader
mujëë nasö womi di ta taki a di wosu ka de ta kiija mii söndö mama ku tata.
matron or master of an orphanage.
weetal
wan sëmbë di ta mbei taa a sabi soni möön hii sëmbë.
know-it-all.
2)
di fa.
way.
3)
an sai dë; a go.
away.
wegbelasting
lanti möni i ta paka u di i ta waka a di pasi.
road tax.
2)
buta a pasi.
see off.
wegdek
di taangataanga liba u sima pasi.
roadsurface.
2)
diipi go.
float away.
wegen
wegi soni luku fa a hebi.
weigh.
wegenwacht
dee sëmbë ta seeka woto te soni du ën a pasi.
road service.
wegkaart
kaita pampia ta lei i dee pasi.
road map.
weglatingsteken
wan maaka ku sö: ' de ta buta a sikifi ta lei i taa de seti wan pisi u di wöutu pisi, kuma sa' fu `sabi'.
apostrophe.
2)
te data duumi i.
put to sleep.
wegmoffelen
puu wan soni tjubitjubi tja go.
smuggle away.
2)
te soni lasi.
lose.
2)
suti tuwë go.
shoot away.
wegvagen
bai puu; feki puu.
sweep away; wipe out.
wegwerker
sëmbë di ta wooko a wagi pasi.
roadman.
wei
1)
watawata pisi u mëiki.
whey.
2)
di wata a di buuu fii.
serum.
wei(de)
ahun goon.
pasture, meadow.
weiden
1)
ta waka ta njan ahun.
graze.
2)
ta tja mbeti go njan a kamiankamian.
tend.
weids
a hebi; a waiti.
stately.
weifelaar
sëmbë di an sa taki undi fa a tei; buujama.
waverer.
weit
wan soni ta nasi kuma alisi de ta mbei boon ku ën.
wheat.
weitas
höndima saku.
game bag.
wekeling
wisiwasi womi an ta du womi soni; wan sëmbë an sa tja fuka.
milksop.
weken
ta möi wan soni.
soften.
wekker
oloisi di ta bai weki sëmbë.
alarm clock.
wel
1)
wata peti; baaku de diki a goonbasu te dou a wata.
2)
a bunu.
well.
3)
tuutuu.
truly.
4)
kandë.
maybe.
welbedacht
de bi pakisei ën bunu.
well-considered.
weldadig
a ta tja buni ko; a a' saapi fasi.
beneficent.
weldra
abiti möön.
soon presently.
welgeaard
a dë bumbuu sëmbë; a a' bunu fasi.
goodnatured.
welgedaan
sinkii fëën dë bunu, a ta feni bunu sölugu.
well-fed, sleek.
welgemeend
an du ën ku hogi pakisei.
well-meant, sincere.
welgezind
a a' bunu pakisei; an a' wogi pakisei u sëmbë.
well-disposed towards.
welhaast
a fika piki; a biti möön.
almost; soon.
welig
[di alisi] fatu; a ta göö taanga; a ko ta pasa maaka.
luxuriant.
welk
undi.
what, which, that.
welkom
te de wai ku i te i ko.
welcome.
welkomst
di fa de wai ku i di i ko a de.
welcome.
wellen
1)
jö tu felu soni miti; sode.
weld.
2)
ta soopu ta ko.
well up.
3)
te wata ta boi buii ta ko a liba.
simmer.
welluidend
a ta piki bunu; a ta piki suti.
melodious.
wellust
taanga kë a di së u manu ku mujëë; an abi sen a di së u manu ku mujëë soni.
lust; voluptuousness.
welmenend
na ku wogi pakisei a du ën.
well meaning.
welnemen
ee i si taa a bunu.
(by your) leave.
2)
dee möön njönku mii; u di miii feleniki de kai `padvinders'.
cub.
Welse
a dë u di köndë de kai Wales.
Welsh.
welstand
di fa soni fii nango bunu; di fa kaakiti fii dë.
prosperity; well-being.
welvaren
a nango bunu; a nango a fesi.
prosper, thrive.
welvarend
a dë bunu seei; a nango bunu.
prosperous; healthy.
welven
mbei logoo a liba.
arch, vault.
welwillend
ja o kai ën a soni te an heepi i.
obliging, benevolent.
welzijn
di fa i dë bunu.
welfare, wellbeing.
wemelen
dë gidjii ta mbei könjönkönjön.
swarm; filled with.
2)
göögöö u sëmbë; gaan tutu.
goiter.
Wenen
gaan foto u wan köndë de kai Oostenrijk.
Vienna.
Wener
sëmbë u Wenen.
Viennese.
wenk
fan ku wojo; fan söndö töngö.
sign.
wenken
fan söndö töngö; njan wojo da sëmbë a wan soni.
beckon.
wennen
ko guwenti.
get used to.
wens
soni di i kë a i hati.
wish, desire.
wensen
kë wan soni.
wish, want, desire.
wentelen
bia; logoda.
roll over, turn about.
wentelteefje
bëëë de bia a mëliki ku obo baka.
French toast.
wereldbeschouwing
fa i ta pakisei ku fa i ta si soni u di goonliba di u ta dë aki.
philosophy of life.
wereldbol
di logoo u goonliba fa a mbei.
globe.
2)
wan sëmbë di ta tei hii goonliba kuma köndë fëën.
cosmopolite.
werelddeel
wan gaan pisi goon u di goonliba, de dë kuma sëbën sö: Zuid Amerika, Noord Amerika, Afrika, Europa, Azië, Australië, Antartika.
continent.
wereldgericht
di lasiti gaan kuutu u goonliba.
the last judgement.
wereldkaart
wan kaita pampia ta lei i fa goonliba dë.
world map.
wereldkampioen
sëmbë di wini hii dee otowan u goonliba a wan soni.
world champion.
wereldlijk
goonliba soni, na soni fii akaa.
worldly; temporal; secular.
2)
wan sëmbë di hii goonliba dëën köndë.
cosmopoliet.
wereldmacht
köndë ku gaan makiti a goonliba.
world power.
wereldrecord
te a wini hii dee otowan u goonliba a wan soni.
world record.
wereldruim
mundu a liba ala ka dee teeja dë.
space.
werelds
a nama a di goonliba.
worldly; secular.
wereldstad
gaan gindi foto u goonliba.
metropolis.
wereldtaal
töngö di de ta taki a hii goonliba.
universal language.
wereldwonder
wan foondo soni u goonliba.
wonder of the world.
wereldzee
wan u dee gaan ze u goonliba.
ocean.
weren
tapa soni fu an pasa.
avert, prevent.
2)
kamian ka de ta mbei sipi.
shipyard.
2)
soni de tëmbë.
work.
werkbij
höni di nango ta pii folowata, ma na di ta fika a höniwosu pii.
workingbee.
werkdag
wooko daka; monde te kisi feeda ma na sata ku sonde.
workday.
werkgever
di sëmbë di abi sëmbë a wooko.
employer.
werkman
wookoma a wan kamian.
workman, laborer.
werknemer
sëmbë di ta wooko da wan otowan.
employee.
werkstaking
te de fiti buka disa di wooko ufö fu wan soni hedi.
strike.
werkstudent
sëmbë di ta wooko fa a sa paka hën siköö.
working student.
werkstuk
soni di de tëmbë mbei; soni de du.
piece of work.
werktijd
dee juu de i ta wooko.
working hours.
werktuig
wooko felu; masini.
instrument; tool.
werktuigkunde
lei u wooko ku masini soni; lei u mbei masini soni.
mechanics.
werkverruiming
mbei kamian da möön hia sëmbë u wooko.
increase of employment.
werkwillige
sëmbë di ta wooko te dee otowan disa.
non-striker.
werkwoord
dee pisi u fan dee ta taki dee soni de ta du: kanda, fan, kule ku dee wöutu dee nama a de: dë, worden, zijn.
verb.
werkzaam
a ta wooko; a taanga.
active, industrious.
werpen
1)
vinde; hiti go.
throw.
2)
di pai mii u mbeti.
give birth (animals).
wervel
wan u dee bakamindi bonu fii.
vertebra.
wervelstorm
gaan ventu ta bia ta lontu ta poi soni.
cyclone.
wervelwind
gaan ventu di ta bia ta lontu.
whirlwind.
werven
fan ku wan sëmbë te a ko a di wooko fii.
enlist, recruit.
werver
di sëmbë di ta biinga u sëmbë ko a di wooko.
recruiter.
West Indie
wanlö paati a di ze de kai Caraibisch Zee.
West Indies.
west (ten); watt
sonugo; maaka u maaka sitolomu faja faa ta sëndë taanga tjika.
west; watt.
westenwind
wan ventu di ta kumutu a di së u sonu go.
westerly wind.
western
fëlëm u fa amëëkan köndë bi dë a fesi, sëmbë ta waka ku hasi ta feti ku goni.
western.
westers
a kumutu a Europa nasö Ameekan köndë.
westerns.
wetenschap
sabi u wan soni, u wan lei.
science; knowledge.
wetgever
sëmbë di ta mbei wëti.
lawgiver, legislator.
wetstaal
1)
di fa de ta fan a kuutu; di fa dee kuutubakaa ta taki soni.
legal language.
2)
soni u maa faka.
whetstone.
wetsvoorstel
wan wëti de tja ko a fesi u de wegi luku.
bill.
wetteloos
söndö wëti; söndö tii; an ta libi a di fa.
lawless.
wetten
maa soni fa a saapu.
whet, sharpen.
wettig
a kai ku di wëti.
lawful, legitimate.
wettisch
a ta du leti kumafa wëti taki.
strict, rigid.
weven
ta ndjaka maaun oto a oto dendu ta mbei soni.
weave.
wever
sëmbë di ta ndjaka maaun ta mbei koosu.
weaver.
weverij
kamian ka de ta ndjaka maaun ta mbei koosu soni.
weaving mill.
wezel
wan mbeti di ta njan oto libilibi soni, a sa bigi kuma awali.
weasel.
2)
soni di dë.
being, existence.
wezenfonds
möni de ta pii da mii söndö mama ku tata.
orphans' fund.
wezenlijk
tuutuu; soni di dë sö tuu.
real, essential.
wezenloos
söndö fii, söndö fusutan; an ta lei i na wan soni.
vacant, blank.
wherry
wan pei pali boto.
rowboat.
whist
wan pei kaita pëë.
whist.
whisten
te de pëë di kaita pëë de ta kai 'whist'.
play at whist.
wichelaar
sëmbë di ta luku maaka ta konda a fesi andi o pasa a bakaten.
augur, astrologer.
wichelarij
te de ta luku maaka ta taki a fesi andi o pasa a bakaten.
augury, astrology.
wicht
1)
di hebi u wan soni.
weight.
2)
piki mii.
baby, child.
wieden
ta puu uwii a soni fa an musu kii ën.
weed.
wiedes
an dë fii taki ën, sëmbë sabi ën kaa.
that goes without saying.
wieg
bedi de ta doodo miii.
cradle.
wiegedruk
wan kaba fesiten buku di de mbei bifö di jaa 1500.
book printed before 1501.
wiegelen
ta doodo nango ta ko.
rock, wobble.
wiegelied
kanda di i ta kanda ta ganjan miii.
lullaby.
wiegen
ta-doodo mii a di soni de kai 'wieg'.
rock.
wiek
1)
hanza; soni ta wai kuma hanza.
2)
lampu maun.
wing.
wielewaal
wan pei fou, a dë baaka ku foofatu nöö a ta kanda suti.
golden oriole.
wieling
bia wata; aligbe.
whirlpool.
wier
uwii ta nasi a wata kuma tookoogbagba.
seaweed.
wierook
sumëë suti soni de ta tjuma kuma kanda da dee gadu.
incense.
wierookvat
komitji ka de ta tjuma 'wierook'.
censer.
wig
wan soni di tjöni a wan së.
wedge.
wigwam
Ingi wosu a mbei ku mbeti kakisa.
wigwam.
wijd
jabijabi hooo; baaibaai.
spacious; wide.
wijden
wëi wan soni; buta wan soni apaiti da Gadu; buta ku telu da wan soni.
consecrate.
wijdte
di fa wan soni baai.
width, breadth.
wijf
1)
mujëë wan u mbeti.
2)
mujëë.
female.
wijk
1)
wan pisi u di köndë.
district.
2)
kule go a wan kamian.
flight.
wijken
1)
kumutu a pasi.
give way; yield.
2)
kule go.
flee.
wijl
1)
wan pisiten.
while.
2)
fu di.
since.
wijn
win; diingi de ta mbei ku fuuta wata.
wine.
wijnberg
kuun bandja ka de paandi pau njanjan u mbei 'win'.
vineyard.
wijnbouw
di kiija u di pau njanjan de kai `druif' di de ta mbei win.
vineculture.
wijndruif
wan pau njanjan ku ën de ta mbei win.
grape.
wijngaard
kamian ka de paandi dee `druif' fu de mbei win.
vineyard.
wijnjaar
wan jaa di de feni hia u di pau njanjan de kai `druif' fu de mbei win.
vintage year.
wijnkoper
sëmbë di ta bai 'win' ta sei.
wine merchant.
wijnkuip
baki di de ta makisa di pau njanjan fu de mbei win.
wine vat.
wijnpers
ka de ta makisa di pau njanjan fu de mbei `win'.
wine press.
wijnstok
di tatai di ta pai di pau njanjan de ta mbei win.
vine.
wijnvat
bali ka de ta lai di win.
wine cask.
wijs
1)
a a' fusutan.
wise.
2)
fa u du wan soni.
manner.
3)
di fa di kanda ta piki.
melody.
wijsbegeerte
di lei u fa sëmbë ta pakisei a hedi dendu.
philosophy.
wijsgeer
könima; sëmbë di lo' u wegi soni luku a hedi dendu.
philosopher.
wijsgerig
a lo' u wegi soni a hedi dendu.
philosophical.
wijsmaken
1)
taki soni da sëmbë faa fusutan.
inform; explain.
2)
taki ganjan soni da sëmbë te a ko biibi.
deceive.
wijsneus
wan sëmbë ta mëni taa a sabi hii soni.
know-it-all.
wijsneuzig
a ta mbei kuma a sabi hii soni.
conceited.
wijten
buta a di oto sëmbë hedi.
impute.
wijting
wan pei fisi u ze.
whiting.
wijwater
apaiti wata de ta wooko ku ën a Lomusu keiki.
holy water.
wijze
1)
di fasi.
way, manner.
2)
fusutanma.
sage.
wijzen
lei finga; lei sëmbë wan soni.
point out.
wijzer
oloisi papai; papai ta lei soni.
pointer.
wijzigen
bia wan soni; tooka wan soni.
modify, alter, change.
wik, wikke
1)
di unmëni u wan soni di i wegi a wan pasi.
weighed amount.
2)
wan pei uwii.
plant sort.
wikkelen
lolu soni; dimboli wan soni a soni.
wrap up.
wikken
hopo soni luku unfa a hebi tjika.
estimate weight.
wild
1)
an fii ku sëmbë; an guwenti.
2)
de an wooko ku ën eti.
3)
fanjanfanjan söndö tii.
wild.
4)
mbeti di de ta höndi.
game.
wildbaan
wan kamian de lontu tapa da mbeti.
game preserve.
wilddief
sëmbë di ta kii mbeti a wan kamian ka de an musu höndi.
poacher.
wilde
sëmbë di an ta fii ku oto sëmbë.
savage.
wildebras
wan mii an ta libi a sëmbë fa.
wild child; tomboy.
wildernis
1)
kamian di fika kuma Masa Gadu mbei ën.
2)
kamian ka sëmbë an sa libi.
wilderness.
wildstand
dee un mëni mbeti dee dë a wan kamian.
stock of game.
wildvreemd
ja si ën seei wan daka.
perfect stranger.
wildzang
1)
wan mii ta du soni ku sinkii hibijuu.
tomboy.
2)
kanda u fou; dee fou.
birdsong.
wilg
wan pei pau, maun fëën ta kai jööö.
willow.
wilgeboom
wan pei pau, maun fëën ta kai jööö.
willow tree.
2)
kumafa a kë.
arbitary.
willen
kë.
wish; volition; will.
wilsbeschikking
pampia fu te i dëdë de o sabi u du ku dee soni fii.
last will.
wilskracht
kaakiti; tai hati di i abi u du soni.
energy; willpower.
wimpel
tilili faaka öfu lenti.
pennant.
windas
wan pei masini de ta hopo soni.
windlass, winch.
winddruk
di fa di ventu ta böö taanga a wan kamian.
wind pressure.
winde
1)
wanlö pei tatai uwii ka folo.
bindweed.
2)
masini di ta hopo soni.
windlass.
windei
obo söndö kakisa.
shelless egg.
winden
1)
lolu wan soni.
wind.
2)
hopo soni ku wan masini, de ta bia maun fëën.
raise with winch.
windhond
wan pei lö dagu ta kule hesi ta na soni.
greyhound.
windhoos
wan ventu ta bia ta lomboto.
wind spout, tornado.
windjak
wan sati djakiti ta tapa ventu ku tjuba da i.
wind breaker.
windrichting
di së ka di ventu ta wai kumutu.
direction of the wind.
windscherm
soni di i buta u tapa di ventu.
wind screen.
windsel
sakaa u tai kasikaasi.
bandage.
windspil
masini de ta hopo soni.
windlass.
windstilte
te mundu dë pii sö, ventu an ta wai seei.
calm.
windstreek
wan u dee së ka di ventu sa böö kumutu.
point of the compass.
windvaan
wan soni ta bia ta lei i fa di ventu ta wai.
weather vane.
windvlaag
wan hebi ventu di ko di wan pasi veeo sö.
gust of wind; squall.
windvrij
a dë tapatapa da di ventu.
sheltered.
windwijzer
papai di ta lei ka di ventu ta kumutu.
weathercock.
wingerd
di tatai di ta pai di pau njanjan de ta mbei win.
grapevine.
wingewest
köndë di de wini buta a de basu.
conquered country.
winkelbuurt
kamian ka dee wënkë dë hia.
shopping quarter.
winkelen
te i nango bai soni.
go out shopping.
winkelhuis
wënkë ku wosu u libi mökisimökisi.
shop-house.
winkelprijs
di mëni de ta sei wan soni a wënkë.
retail price.
2)
ta pii a kamiankamian.
gather.
winner
sëmbë di wini a wan soni; winima.
winner.
winst
di wini di i abi a soni.
profit, gain, benefit.
winstbejag
ta biinga fii feni wini.
pursuit of gain.
winstmarge
di fa i wini u wan soni tjika.
margin of profit.
winter
kötöten a bakaa köndë; 21 december - 20 maart.
winter.
winteren
kötö wei ta ko.
it is getting wintry.
wintergoed
dee soni di i ta bisi a di kötötën; fuuta ku folo u kötöten.
winter clothes; winter fruit.
winterhanden
te i maun ta hati i u di di wei kötö poi.
chillblained hands.
winterkoninkje
wan pei piki kanda fou, an ta kule da di kötö u baaka köndë.
wren.
2)
wan u dee dii kötöten liba u bakaa köndë!
December, January, Febuary; winter month.
winterslaap
te mbeti ta duumi ta pasa di kötöten u bakaa köndë.
hibernation.
wintersport
dee pëë dee de ta pëë a kötöten.
winter sports.
winzucht
te i ta biinga abi wini a soni hia poi.
lust of gain.
wip
1)
wan pei pëë te tu mii ta sindo a wan paanga, wan a wan së, wan a wan së, de ta hopo ta saka.
seesaw.
2)
kölö pisiten.
whip.
wipbrug
booki di de ta hopo ta saka.
drawbridge.
wippen
1)
ta hopo ta saka hesihesi.
seesaw.
2)
puu ën nëën kamian.
unseat.
wipplank
di pau ka de ta pëë di pëë de kai 'wip'.
seesaw.
wipstoel
sutuu ka i ta doodo nango ta ko.
rocking-chair.
wirwar
1)
fanjanfanjan soni ndjakadjaka.
tangle.
2)
soni de mbei ku sömëni pasi, ja sa naasë fii waka nöö i kumutu.
maze.
wis
1)
seeki.
certain; sure.
2)
pau maun.
twig.
3)
wan pikii pisi u soni; te fii sabi an dë möön.
wisp.
wisent
wan mbeti kuma gaan kau ma de an ta kiijëën.
European bison.
wiskunde
hei lei u konda soni.
mathematics.
wispelturig
ja sa langi nëën, a ta tooka nango ta ko.
fickle, inconstant.
wisselaar
sëmbë di ta tooka möni da i.
moneychanger.
wisselbank
banku ka de ta tooka möni.
exchange bank.
wisselkoers
di mëni di möni o puu da i te i tooka ën.
rate of exchange.
wisseltand
tanda di ta nasi a di piki mii tanda kamian.
permanent tooth.
wisselvallig
a ta tooka nango ta ko, ja sa fa a o dë amanjan.
precarious; uncertain, unstable.
wisser
soni di i ta feki soni puu.
mop, duster.
witgloeiend
a kendi taanga te a ko weti faan.
white hot.
witkalk
keeti u weti wosu bandja.
whitewash.
witkiel
sëmbë di ta tja lai da i.
porter.
witten
feifi wosu ku di soni de kai 'witkalk'.
whitewash.
witvis
wanlö pei fisi.
whiting.
woede
gaan hati boonu.
fury, rage.
woeden
du soni ku gaan hati boonu.
rage.
woeker
möni du de wini hia poi a wan sëmbë.
usury.
woekeraar
sëmbë di ta wini möni a wan oto sëmbë hia poi.
usurer.
woekerdier
libilibi soni di ta njan oto soni sinkii ta libi.
parasite.
woekeren
suku wini a otowan gaanfa poi.
practice usury.
woekerplant
uwii di ta libi a oto pau sinkii, kuma pikifoukaka.
parasite.
woelen
ta buli ta seki nango ta ko.
toss about.
woelig
an ta dë pii möönsö, a ta seki nango ta ko.
restless; turbulent.
woensdag
pikisaba; diide wooko.
Wednesday.
woerd
womi patupatu.
drake.
woest
1)
taanga hatiboonu.
wrath.
2)
an dë a tii basu.
wild, savage.
3)
aan soni nëën.
desolate.
woesteling
wan sëmbë di na a' manini, a ta du soni gaanfa poi söndö mëni di otowan fëën; wan sëmbë ta libi kuma mbeti.
brute; ruffian.
wolbaal
sikafu puuma de tai a bondji.
bale of wool.
2)
wan pei siki ta njan i sinkii, a ta dë a tanda tu.
caries.
wolfabriek
fabiliki ka de ta wooko di sikapu puuma ta mbei koosu soni.
woolen mill.
wolfram
wan pei taanga felu de ta mbei soni ku ën.
tungsten.
wolfskuil
baaku u kisi di mbeti de kai 'wolf'.
pitfall.
wolhandel
te de ta wooko ku sikafu puuma ta mbei möni.
wooltrade.
wolk
wöluku; bundji u liba.
cloud.
wolkbreuk
te tjuba kai taanga di wan pasi.
cloudburst.
wollen
soni di de mbei ku sikapu puuma.
woolen.
wolvin
mujëë wan u di mbeti di kai 'wolf'.
she-wolf.
wond
kasikaasi.
wound, injury.
wonder
foondo soni.
wonder; strange.
wonderdokter
sëmbë ta pëë data ma an abi pampia u kula sëmbë; bonuma.
quack.
wondkoorts
fëbë di wan kasikaasi da i.
wound fever.
wonen
libi a wan kamian.
live, reside.
woning
wosu u libi.
residence.
woningnood
te wosu an dë tjika da dee sëmbë u di köndë.
housing shortage.
woonbuurt
wan pisi ka de ta libi.
residential neighbourhood.
woonhuis
wosu ka sëmbë ta libi.
private house.
woonwagen
wagi de seeka kuma wosu u de sa libi.
caravan.
woonwijk
pisi u di foto ka wosu u libi dë.
residential quarter.
woord
wöutu; wöutu pisi.
word, term.
woordbreker
sëmbë di ganjan otowan a wan soni de taki.
wordbreaker.
woordbreuk
te ja du kumafa i bi taki.
breach of promise.
woordelijk
a taki ën leti kumafa de bi taki ën dë; a sikifi ën leti kumafa dee wöutu dë.
verbatim; literally.
woordenboek
buku u luku andi wan wöutu kë taki.
dictionary, lexicon.
woordenkraam
te i taki soni ku hia wöutu di na dë fanöudu.
verbiage.
2)
buja.
altercation.
woordenzifter
wan sëmbë ta afia nöömö ku di fa otowan ta taki soni.
quibbler.
woordschikking
fa dee wöutu ta kai makandi te i taki wan soni.
order of words.
woordsoort
di pei wöutu pisi a dë.
part of speech.
woordspeling
te de ta pëë ku wöutu di ta djei di wan ma na sö de dë.
pun.
wording
fa wan soni du ko.
genesis, origin.
worgen
peeta a tutu kii.
strangle, throttle.
wormkoekje
deesi u kii bitju, a dë kuma kuku.
wormcake.
worp
1)
vinde u soni.
throw.
2)
dee hia mii di wan mbeti pai di wan pasi.
litter.
worst
lalalala mbeti de ta tuusi a soni kuma tiipa ta njan ku bëëë.
sausage.
2)
4 da di `wortel' u 16, biga 4x4= 16; 12 da di `wortel' u 144 biga 12x12=144.
root.
3)
wan pei foofatu goon njanjan u bakaa köndë.
carrot.
wortelteken
wan maaka de ta wooko ku ën te de ta puu di `wortel' u wan nömbu.
radical sign.
worteltjes
wan goon njanjan de ta njan, a dë foofatu.
carrots.
woud
pau matu.
forest, wood.
woudreus
gaan gindi pau a matu kuma kankantii.
giant tree of the woods.
wouw
wan gaan fou di ta njan otowan.
kite.
wraak
te i du wogi ku sëmbë fu di a bi du wogi ku i.
revenge.
wrak
1)
di soni di fika te wan soni booko gaanfa.
wreck.
2)
an dë bunu möön; a ta seki.
rickety, shaky, crazy.
wrakgoederen
gudu u wan sipi di booko fika a mindi wata.
wreckage.
wrang
a gandji; an kai ku i seei.
sour tart.
wrat
wan pei sii ta kumutu a i sinkii.
wart.
wreed
an abi tjalihati.
cruel.
wreef
böö u futu.
instep.
wreken
du hogi ku sëmbë fu di a du wogi ku i.
revenge.
wrevel
te i tei hatiboonu u wan soni.
resentment.
wrevelig
soni an ta kai ku ën möönsö.
peevish.
wriemelen
fa bitju ta mbei huluhuluhulu sö; ta buli nango ta ko.
wriggle; squirm.
wrijflap
duku u feki soni fa a linzo.
polishing cloth.
2)
puu ku wan kodo pada.
jerk; scull.
wrochten
tëmbë; mbei njunjun soni.
create.
wroeging
i du wan soni nöö a toona ko hati i a baka.
remorse.
wroeten
ta diki ta hulu; ta njan funjanfunjan kuma pingo.
root, grub.
wrok
hoi a bëë; tei hatiboonu a wan soni.
grudge; resentment.
wrokken
ta hoi a bëë; ta tei hatiboonu nango.
chafe, sulk.
wrong
di kpindji u soni; soni i bia domboli makandi.
wring; roll.
wrongel
mëiki di de bi buta dë, te a sowa nöö hën de butëën a duku kpindji puu wata.
curds.
wuft
an a' pakisei a soni.
frivolous, flighty.
wuiven
wai maun da; wai go ko.
wave.
wulp
wan pei langafutu fou ta dë a wata.
curlew.
wulps
a ta mbei sinkii, an a' sen.
lewd.
wurgen
peeta a tutu kii.
strangle.
2)
pikimii.
tyke.
wurmen
ta buli nango ta ko kuma bitju.
wriggle.
W./w
1)
sonugo.
west.
Var.:
1. west(en)
.
2)
maaka u maaka sitolomu faja fa a ta sëndë taanga tjika.
watt.
Var.:
watt.
Copyright © 2002